Vahekokkuvõte

By 0 6

Oleme pärast puhkust alla nädala Düsseldorfis olnud, kuid jõudnud selle ajaga juba palju teha.

Esmaspäeval algas uus saksa keele tase – A2.2 ehk viimane A taseme kursus. Kohe alguses tuli küll jube teema, kus ma vahepeal mõtlen, et lihtsam on bingot mängida ja suvalisi häälikuid sõnade lõppu panna, sest variante, mille seast õiged lõpud üles leida, on mustmiljon. Õnneks päris elus rääkides kaovad need sõnalõpud nagunii ära ja keegi ei pane tähele, kui schönen asemel schönem ütlen. Ja meil on jätkuvalt sama õpetaja ja ma usun tema võimetesse meile isegi selline tuumafüüsika ajapikku selgeks teha.

Ka sellel korral tuli meie kursusele palju uusi kaaskannatajaid. Nüüd on esindatud veel Iraan, Portugal ja Iisrael. Kahjuks kursuse kloun, Taha Türgist, vahetas gruppi ja enam meiega koolis ei käi, aga lõbus on meil sellegipoolest. 🙂

 

Uued tuuled puhuvad ka kodulainetel. Kaua sa ikka kellegagi korterit jagad, on aeg edasi liikuda ja mingi omaette olemine vaadata. Nimelt otsustasime nüüd tõsisemalt korteriotsingutega algust teha ja täna saatsingi 4-5 kirja (ilmselt vigases) saksa keeles ära. Ülehomme lähme esimest potentsiaalset uut kodu vaatama ja eks siis näis, kas seekord jääbki korterijaht nii lühikeseks või saame veel edasi otsida. Kui see korter sobib ja hakkame lepingut allkirjastama, siis tähendab see seda, et peame praegusesse korterisse kiiresti uusi üürnikke otsima hakkama. Meie üürilepingus on nimelt punkt (mis on siin päris tavaline), et kui soovime lepingut lõpetada, peame kas a) 3 kuud ette teatama ning korteriomanik tegeleb ise uute üürnike leidmisega või b) ilma 3 kuulise etteteatamiseta peame ise uued üürnikud leidma.

Kuna uut, sobivat korterit üle kolme kuu ette leida ja täpselt ajastada on väga keeruline, peame tõenäoliselt hakkama siia ise uusi üürnike otsima. Õnneks on meil endiselt olemas vana hea Dennis, kes meid ilmselt natukene sellisel juhul aitab. Samas ei taha ka veel korteriomanikule öelda, et kolme kuu pärast läinud oleme, sest siis ei pruugi me just selleks ajaks sobivat korterit saada ja leiame end tiigi kõrvalt kuuse alt. Ka siin on korteritega nii nagu Tallinnas, et head pakkumised lähevad nagu soojad saiad. Ajaühik päev on üürikorterite leidmise puhul ikka terve kalender. Ja kui päeva hiljaks jääd oma sooviavaldusega, siis ongi sobiv korter kellegi teise kätte juba läinud.

 

Tänasest päevast aga üks tore seik – kõndisime meie, nagu argipäeviti ikka, pärast keelekursust koolist koju. Ühel hetkel ütlen Anarile, et kuule, mul oli praegu selline tunne, et need inimesed meie taga rääkisid eesti keeles. Siis mõtlesin, et ilmselt kuulsin valesti. Need inimesed hakkasid meist mööda kõndima ja no rääkisid küll eesti keeles. Anar siis pöördus selle naise ja noormehe poole, et “kas ma kuulsin õigesti, et räägite eesti keeles?” ja oh üllatust, olidki päris kaks eestlast! Võib-olla ei tundu selles olukorras midagi imetabast olevat, aga no poole aasta jooksul oleme me tõesti ainult ühe korra tänaval eesti keelt siin kuulnud. Ja kuna meid, eestlasi, ju nii imevähe on, siis käib tõesti kerge värin läbi, kui keset Düsseldorfi tänavat emakeelt kuulda. Kodanikud olid tulnud siia kingamessile. Väga mõnus oli 5 minutit nendega juttu rääkida. Tegelikult küll võhivõõrad, aga nagu väljaspool Eestit ikka, justkui oleks tuttavad inimesed olnud. 🙂

Seega on esimene nädal peale Eestis puhkamas käimist väga positiivselt alanud ja loodetavasti jätkub see tõusvas joones!

No Comments Yet.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *


*