Egle sai veerandsaja aastaseks

By 0 6

Kuidagi sama ootamatult nagu terve see suve algus möödunud on, tuli ja läks ka minu 25. sünnipäev. Kui nüüd sentimentaalseks ja filosoofiliseks muutuda, siis ma ei saa üldse aru, kuidas ma nii vana juba olen. 25-aastane on ju päris, noh, päris suur inimene juba. Üks veerand sajast on juba läbi. Okou.. Tegelikult pole asi üldse hull ja kui keegi küsib, siis olen ju endiselt 18 ja mõned kuud peale, nagu mu armas Marika endale ja teistele alati sisendada üritab.

Sünnipäev ise möödus täiesti rahulikult, hommikul ärgates keelas Anar mul kööki sisenemise ja üllatas mind vähemalt 7-tärni hotelli väärilise hommikusöögiga ja suurepärase kingitusega tema ja Lya-Andruse-Tiiu-Kaivo poolt.

Varsti oli ukse taga kuller hiiiglasliku lillekimbuga kullakallilt Hannalt ja Tõniselt (ja kõhubeebilt) ning Mala, Kristjan ja Priit tegid telefoni teel suurepärase meeskoori esituse laulust “Õnne soovime sul”. Kuigi peaaegu kõik sõbrad on kaugel-kaugel, siis sellel päeval oli küll selline tunne, nagu nad ei olekski teises riigis, vaid lihtsalt teises linna otsas.

Õhtul otsustasime minna sööma hoopis üsna lihtsasse Mehhiko restorani. Kui pearoog välja jätta, mis tundus olevat mikrolaineahjus tehtud, siis jäime mõlemad väga rahule. Sünnipäevalapsele toodi isegi üks kokteil maja kulul. Säraküünlaga!

Kuigi mul oli väga mõnus ja rahulik sünnipäev, siis ma ootan juba nii väga, et juuli lõpus Eestisse minna, kõiki üle pika aja päriselus näha ja kõik suuremad ja väiksemad titad peaaegu pooleks kallistada. Ja eriti ootan kohtumist selle uhiuue noorhärraga, kes juba umbes pooleteise kuu pärast sündima peaks!

No Comments Yet.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *


*