Töö käib nagu koduõlu!

By 2 4

Kui vaadata Saksamaad tervikuna, siis on jäänud mulje, et Düsseldorf ei ole eestlaste poolest just kõige tihedamalt asustatud. Hamburgis, Berlinis ja Münchenis õnnestuks vist rohkem kaasmaalasi kohata. Aga sellegipoolest on meil õnnestunud siin lühikese aja jooksul kolmanda eesti keelt kõneleva varasemalt tuttava inimesega kohtuda. Eglega võttis ühendust vana koolikaaslane Kairi, kes on mõnda aega pesitsenud Hollandis ning liigub nüüd elama Essenisse (Düsseldorfist 30km).

 

Kairi veetis pühapäeva õhtul mõned tunnid Düsseldorfis ning saime temaga kokku. Ilm on siin endiselt ilus (Viimastel päevadel on termomeetrinäidu suisa 26 kraadi peale ära kerinud. Järgmisest nädalast lubab aga sügisnoote. Jama värk.) ja seega otsustasime väljas muru peal viimaseid suvepäevi nautida ja sutsu jalutada. Pooljuhuslikult avastasime, et praegu on käimas ka Düsseldorf festival, mille raames on vanalinnas igasugu üritusi. Sel pühapäeval oli lastel mingi tõsisem kunstiõhtu käsil.

Kunstivärk

Kunstivärk

Lapsed olid teinud ruudukujuliste kleepsudega toidukile peale kunsti

Lapsed olid teinud ruudukujuliste kleepsudega toidukile peale kunsti

Toidukilekunst

Toidukilekunst

Tore oli jälle teise eestlasega suhelda ja kogemusi jagada. Aeg lendas kiirelt ja juttu jätkus kauemaks. Jõudsime järelduseni, et üldist linnapilti vaadates võib tõdeda, et saia ja saiakeste söömine on nii Hollandis kui Saksamaal märksa levinum kui Eestis. Lisaks nentisime fakti, et nii Hollandis kui Saksamaal on väga populaarne posti teel kirjade saatmine. Kinnitamata andmetel on Egle saanud oma kindlustusfirmalt kuu aja jooksul vist 4 kirja juba. Kirjade sisu on selline suht nonsens, millele oleks võinud vastata juba siis, kui lepingut allkirjastati. Aga noh, ju neil siin mingi omamoodi koolkond ja õpetused olnud, kuidas kliendisuhteid säilitada ja ennast pidevalt meelde tuletada.

Eestlased Düsseldorfis

Eestlased Düsseldorfis

Sumedad suveõhtud

Sumedad suveõhtud

Anarpoiss on vahepeal käinud ühel praktikakoha vestlusel, kuid paraku ei õnnestunud sinna tööle saada. Ettevõtte nimeks trivago. Tegemist on metaotsingumootoriga, kuhu on koondatud suurem osa maailma hotelle, et reisihuvilised inimesed saaksid hotellide hindasid võrrelda. Mina kandideerisin disainialasele praktikakohale. Väidetavalt oli soovijaid palju ja valik osutus teise kandidaadi kasuks, kelle profiil sobis just selle konkreetse positsiooniga paremini. Kui aus olla, siis ma kandideerisin sinna samasse ettevõttesse juba teist korda. Esimest korda (juuni kuus, Eestis olles) öeldi, et ei ole sobivat kohta pakkuda, aga et ma prooviksin varsti veel, sest neil tuleb pidevalt uusi kohti juurde. Nüüd teist korda kandideerides kutsuti juba vestlusele, kuid valituks ei osutunud. Taaskord öeldi, et proovi varsti veel, kui uusi sobivaid tööpakkumisi tuleb. Ei tea kas kolmandat korda kandideerides õnnestuks juba tööle saada? 😀

Iseenesest tundus täitsa popp ja noortepärane koht kus töötada. Selline mini-Google keskkond tundus olema kogu nende office ja atmosfäär. Teen vast hetkeks nendega pausi ja kandideerin muudesse kohtadesse ka. Kui mujale ei õnnestu saada, siis äkki teen mingi aja pärast kolmanda katse trivagosse tööle saada. Eks näis.

Aga vist võib juba hakata tegema mingeid järeldusi seoses töövestlustega Saksamaal. Tundub, et hea tava kohaselt peab intervjueerija jätma alati kõigile meeldiva mulje, et intervjueeritav on hea, osav ja tubli ning oled just sobiv inimene ning tööots on põhimõtteliselt sinu. Samas, mingi hetk saadab küllaltki anonüümne sekretär teate, et kahjuks ei osutunud sa valituks. Egle esimese katsetuse puhul kippus olema suht sarnane stsenaarium.

Päris okei oleks olnud trivagos disainialasel praktikakohal 6 kuud toimetada ja siis loodetavasti ettevõtte siseselt edasi minna. Töökeskkond inglise keeles. Hetkel igati sobiv. Aga ju ei olnud siis „meant to be“ ja on aeg edasi liikuda.

 

Lugejatel ei ole muretsemiseks põhjust ja kaasa ei ole vaja tunda. Minu tööotsimine käib paralleelselt freelanceri töötegemiste kõrvalt ja kuna tööd on omajagu, siis kipub mul aega tööotsimiseks vajaka jääma ja lihtslat näpp ninas ma ei istu. Tahaks ikka selle aasta sees ennast kusagile kohalikku ettevõttesse tööle või praktikale sokutada. Ennast Saksamaal freelancerina registreerima veel ei kipu, et päris üksinda mingit oma bisneksi põlveotsas hakata ajama…seda saksa keelset paberimajandust ja asjaajamist ei suuda minu võrdlemisi siledad ajukäärud hetkel kindlasti vastu võtta. Seega, töökohaotsingud jätkuvad ja eks näis mis saab.

 

Ühesõnaga – töökäibnagukoduõlu!

2 Comments
  • Mati
    September 18, 2014

    Tere noored!

    Tore teist aeg-ajalt üht-teist lugeda. Kuigi, jah, ei kujuta ette küll mis tunne on hoopis uues keskkonnas end uuesti leida ja eduliselt hakkama saada. Teil tundub see sujuvat üsna kenasti. Sellest vaid heameel. Loodan, et Anar, sa ka endale meelepärase töö leiad, et ise rahul ja rõõmus oled. Vähemasti öeldakse”kes otsib see leiab”. Mingi tõetera sells peab peituma.
    Meil siin suht sama, mis ennegi. Mina maadlen ehitamisega ja ehitajatega. Kõik toimib, kuid aeglasemalt kui peaks. Ljuba samuti töötab. Juss peksab õues kasse ja toob söögilaua alla hiiri.

    Olge mõnusad! Sabad sirgu!!

    • Egle
      September 18, 2014

      Hei!

      Nagu postituste vähesest arvust näha, siis meil läheb hästi, aga stabiilselt, ei leia väga teemasid, millest kirjutada. 🙂 Aga õnneks on meil oodatust paremini tõesti sujunud, kui veel Anar töö ka sab (mille ta loomulikult varsti ka saab), siis on elu eriti hea.
      Tore kuulda, et teil hästi läheb ja tundub, et siis ei ole midagi muutunud, kui Juss ikka saaki näidata toob ja linna peal laiamas käib 😉

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *


*