Kõrged majad Frankfurtis ja sügisene külaliste-laviin

By 0 4
Võimalik RTL-i debüüt?

Septembri lõpus käisime Eglega televisioonis. Eestis oli ka kunagi selline teleshow, kus noored preilid olid reas, nende ette tuli noormees, kes tutvustas ennast ja seejärel tegid neiud otsuse, kas nad tahaksid noormehega lähemat tutvust teha või ei.

Kuna Saksamaal on saatejuhiks koomik nimega Ralf Schmitz, siis oli ka see põhjuseks, miks me sinna saatesse üldse läksime. Tõsi küll … publikuks, mitte osalema. Ja tasus täitsa ära, Ralf rebis parajalt palju nalja. Võtted toimusid Kölni lähedal, seega oli sinna hea mugav minna. Saade ise peaks teleekraanile jõudma jaanuaris. Näis-näis, kas kaamerasilm ka meid telepurki salvestas ning kas teeme uue aasta alguses oma RTL-i debüüdi või ei.

Istekohtadega meil vedas. Esirea esimene koht.

Teisigi tuttavaid saateid. “Kes tahab saada miljonäriks” stuudio.

Toolispets Mala visiit

Septembri lõpus sattus Mala tööasjus Pariisi ja seega pidas ta paslikuks pärast koolitust ka Düsseldorfist läbi hüpata. Toolispetsi soovil otsisime ka Düsseldorfist paar nooblit toolipoodi välja ja härra tutvustas meile natuke lähemalt toolimaailma. Ei ole nii, et neli toigast alla, plaat peale ja suts polstrit ning tool ongi valmis. Toolide (heade disaintoolide!) taga seisab suur hulk teadust.

Moodutool.

Tool nagu tool ikka? No mitte päris. Mõni tuhat eurot jääb puudu.

Nädalavahetus Frankfurtis Madise juures

Kuna sõber Madis elab juba pikemat aega Frankfurtis, on meil sama pikalt olnud Eglega plaanis talle külla minna. Lõpuks sai see tehtud. Võtsime ühel õhtul ühendust, ostsime rongipiletid ja asi oligi lukus. Võttis kõigest paar aastat aega.

Ühel oktoobrikuu reede õhtul pärast tööd võtsime Eglega suuna mitte kodu vaid Düsseldorfi Hbf-i poole. Seal astusime elus esimest korda ICE (kiirrongi) peale ja suund Frankfurti poole.

Kiirust näitas kah. Reisi jooksul ilmus kõige suuremaks numbriks ekraanile muljetavaldav 299 km/h.

Madis ja Viktoria olid väga head hostid ning olid valmistanud meile maitsva õhtusöögi. Juttu jätkus kauemaks, kuid ühel hetkel sai võetud ikkagi suund voodi poole, et jõuaks järgmisel päeval mõistlikul ajal maast lahti ja korra linna peale ka. Frankfurti näol on teadupärast tegemist Euroopa oma mini versiooniga New Yorki Manhattanist, kuna väikese pindala peal on suur hulk tavapärasest kõrgemaid hooneid, mis loovad ilusa skyline-i. Mulle meeldib, kui osavalt on Frankfurtis kasutatud sõnamängu. Frankfurt am Main asub Maini jõe kaldal. Ja kuna tahetakse rõhutada sarnasust Manhattaniga, on paljudes kohtades näha teksti Frankfurt Mainhattan. Lihtne, aga geniaalne. 730 000 elanikuga on tegemist Saksamaa suuruselt viienda linnaga.

Majade kõrgusest annab aimu see, et Saksamaa 20-st kõige kõrgemast hoonest 15 asuvad Frankfurtis. Kusjuures top 10 on kõik Frankfurti pärusmaa. Sinna alla ei loeta teletorne ega kirikuid.

Kõrgete majade vahel jalutades tekkis kohati sellist suurlinna tunnet küll.

Frankfurt am Main

Irooniline. Oktoobrikuus on väljas juba jõulupakkumised, samas inimesed käivad alles T-särkides ringi.

200 m kõrgusel Main Toweri tipus vaadet nautimas.

Kõrgeid maju on nii palju, et kui ühte pildistad, jääb teine vägisi peegeldusest peale.

Deutsche Banki peakontor

Krt, see vasakpoolne läheb küll kõvema tuulega ümber…

Öine Mainhattan. Kuna endal ei õnnestunud skylinest häid pilte teha, siis varastan siinkohal ühe kena jäädvustuse. © www.fotodante.de – Melanie John

 

Õhtusöögi tegime kohalikus Rotermanni kvartalis (no nägi selline moodsam piirkond välja nagu Rotermanni kvartal Tallinnas). Ilmataat oli meie poolel ja kinkis veel oktoobri keskpaigas üle 20 kraadist mõnusat sooja. Istusime õues, nautisime head veini ja veel paremat seltskonda. Pärast viis Madis meid veel kohalikku Gini baari, mis jättis väga ägeda mulje. Lisaks viis Viktoria meid ühte esialgu kahtlase ilmega öölokaali, kus aga pärast sees täitsa tore olla oli. Saime isegi enne koju minekut tantsupõrandal veel ühe Macarena ära tantsida.

Nädalavahetus möödus kiirelt, aga oli väga lahe ühistel teemadel vestelda. Viktoria tõi hea näite, kui erinevad võivad ikka mingid igapäevased asjad riigiti olla. Ta oli käinud Eestis pangakaarti vahetamas. Istub seal kontoris ja kui toimetused tehtud, mõtleb, et no maksab selle paar eurot teenustasu siis sularahas pangale ära. Pangatädi vaatab hetke kahtlase pilguga ja suunab tähelepanu asjaolule, et meil on siin paberi ja sularahavaba kontor… No ja kui me Saksamaal läheks kusagile ja tahaks paari eurot pangakaardiga maksta, naerdaks meid siin välja. Segi olete läinud? Nii väikest summat tahate kaardiga maksta? Psssh, ennekuulmatu.

Eks neid erinevusi ole palju, aga kui igapäevaselt selles sees elad, harjud ära ja ei pane enam tähelegi. Aga tore oli teiste saatusekaaslastega samu mõtteid jagada.

 

Sügisene külaliste-laviin jätkub

Oktoober-november oli meil meeldivalt tihe graafik. Võõrustasime pidevalt külalisi ja toimetasime ringi. Kui Frankfurtist tagasi jõudsime, tuli mõni päev hiljem Martin Düsseldorfi messile ja ei jätnud kasutamata võimalust ka meiega kokku saada.

Düsseldorf Altstadt

Kui Martin oli jõudnud Eestisse, tulid järgmisel päeval Andres, Triin ja Andri meile külla. Nad tuli julgelt üheotsa piletitega, plaaniga siit auto osta ja sellega tagasi sõita. Ma võtsin päeva vabaks, et nedega koos siit auto leida. Ei õnnestunud. Õnneks oli neil veel ka järgmisel päeval aega autot otsida ja nad võtsid spontaanselt suuna Hollandi poole, kus Andres oli ka aasta varem endale ühe auto leidnud. Õnneks läks ka sel korral hästi, sest sobiv isend saadi ka sel korral Hollandist ja ei pidanudki jalgsi Eesti poole vantsima hakkama.

Andri leidis ka endale sobiva pilli.

Sama päeva õhtul, kui Andres, Triin ja Andri olid võtnud suuna Hollandi poole, saabusid meie Gogrevestraße hotelli juba uued külalised. Marko, Helina, Mattias ja Helena. Nendel oli plaanitud väike ringsõit ümbritsevates riikides ja mõned päevad meie juures Düsseldorfis.

Helena, Mattias ja Egle. Düsseldorf, Kö-Bogen.

Jalatsivärvid said trammi põrandaga kenasti klappima.

Siis kui vanemad saadeti omaette linna peale…

Ja kui perekond Tooming oli visiidil ära käinud, võõrustasime juba uusi semusid. Mala saadeti taaskord tööasjus läände kogemusi hankima. Polnudki teda juba pikalt näinud. Viimasest visiidist oli napp kuu aega möödas. Juhuslikult oli samal ajal ka Reinul tööasjus vaja käia Baierimaal ja ta mõtles, et mis see väike põige Düsseldorfi siis ära pole. Niisiis saigi kombineeritud üks nädalavahetus, kus mõlemad härrad maandusid meie juures Düsseldorfis. Meeste peamine soov oli käia head kebabi söömas. Kuna meil on oma kebabi koht välja kujunenud, polnud selles küsimust.

Eglel on meie kebabi kohas oma jope leti taga teenindamas, kes tõstab ikka koguaeg tavapärasest suuremaid portse, teeb aeg-ajalt soodushinda ning annab lisaks veel tasuta magustoidu kaasa. Ka sel korral tõsteti keskmisest suuremad portsud. Pildil Mala mõtisklemas, mismoodi seda looma sööma peaks…

Lisaks võtsime spontaanselt vastu otsuse käia ära Hollandis Roermondis, mis asub  Düsseldorfist vaid 60 km kaugusel. Plaanisime külastada sealset outleti. Olime Eglega kuulnud varem küll, et seal asub üks outlet, kus kõik käivad riideid ostmas, aga meil kangastus vaimusilmas koguaeg mingi suur angaar, kus saab odavalt riideid osta. Reaalsus on aga midagi muud. Angaarist on asi kaugel. Tegemist on väga-väga ilusa mini linnakuga. Autoga kohale minnes pargitakse esialgu autod ühte hiiglaslikku parklasse ja seejärel sisened tipa-tapa linnakusse, kus on kõik moodsad kaubamärgid esindatud. Tegemist on peamiselt keskmisest kallimate kaubamärkidega, kus hinnad on enamasti 20-30% soodsamad tavalistest poehindadest. Ses mõttes et saab korralikke kaubamärke tavapärasest paremate hindadega. Mitte mõista valesti. Sealt ei saa mitte odavaid riideid, vaid kallemaid riideid tavapärasest parema hinnaga.

Meesperel jäid sel korral ostud tegemata, kuid Egle sai ikka üht-teist ostetud, nii et päris tühja see sõit ei läinud. Ja tõesti, tegemist väga stiilse kohaga. Kes siinkandis riidekraami tahab osta, käige julgelt läbi. Designer Outlet Roermond, 182 kauplust.

Designer Outlet Roermond, Holland

Tükike Eestit Düsseldorfis

Üleeile käisime ühel sünnipäeval kah. Avastasime, et Düsseldorfis toimub üritus nimega „Sünnipäevapidu – 100 Jahre Estland“. Esialgu kuulasime ettekannet Eesti e-residentsuse teemal. Seejärel näidati making-of  filmi NO99 teatri aastate tagusest suuretendusest „Ühtne Eesti suurkogu“. Loomulikult ei puudunud snäkilaualt muna-kilu võileib, Moe viin ega Vana Tallinn.

„Sünnipäevapidu – 100 Jahre Estland“

Ülimalt külalisterohkeks kujunenud sügis hakkab läbi saama ja otsapidi paistabki juba jõulukuu detsember. Meile teadaolevalt on selleks aastaks väliskülalistega kõik. Täname väga kõiki, kes võtsid vaevaks meie juurest läbi hüpata. Võõrustame teid ikka ja alati meeleldi!

Natuke musta huumorit Düsseldorfi tänavatelt. Ajaloolistel asjaoludel suhteliselt julge reklaam, mida Saksamaal teha. Reklaami peaks vist tõlkes lugema “Mina gaasitan vanalinna”?

Aaa, mul nüüd töö juures üks uus töökaaslane ka:

Võib-olla mängib ja magab tööajal natuke liiga palju, aga muidu täitsa tubli tegelane ja saab oma tööga hakkama.

No Comments Yet.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *


*