Kuhu see juunikuu küll kadus?

By 0 5

Alles oli mai ja kolisime uude korterisse, nüüd hakkab juba juuni otsa saama. Vahepeal läheb aeg ikka hirmus kiiresti ja pole nagu olnud seda hetkegi, et maha istuda ja blogisse midagi kirjutama hakata.
Korter hakkab järjest rohkem ilmet võtma ja elutuba on nüüd põhimõtteliselt valmis. Veel on vaja pildiraamidesse fotod välja valida ja printida ning kunagi kaugemas tulevikus vaip leida. Nüüd on igasugu remonditöödega mõneks ajaks kõik. Köögis on seintes veel mõned augud ja magamistuba on üleüldse hirmus oranž, aga need tööd jäävad ilmselt sügist ootama.
Selle eest, et elutoas kardinad akna ees ja riiulid-kapid seinas on, tuleb tänada Andrust ja tema suurepärast lööktrelli, mis ilma tõrgeteta meie titaanist seintesse kõik vajalikud augud puuris.

Loodis mis loodis

Loodis mis loodis

Lya ja Andrus käisid meil külas juuni alguses ja kuna nad läksid edasi Itaaliasse peesitama, siis peatusid nad meie juures ainult kaks ööd. Selle ajaga jõudsime aga lisaks aukude puurimisele ka Kölni lõhnamuuseumit külastada, natuke shopata ja Ikeast praeahju ja veel mõned suured-rasked asjad ära tuua. Eau de Cologne lõhnamuuseum on muideks väga lahe koht! Pilet maksab ainult 5€ ja selle eest tehakse teile 45-minutiline ekskursioon, saate natuke aimu, kuidas elu sel ajal käis, ise parfüümi koostisosi nuusutada ja lõpuks veel kingituseks pisikese pudelikese selle originaalparfüümiga. Selle raha eest oli igatahes elamust küll ja sinna tasub Kölni sattudes kindlasti minna. Aga selleks, et tuurist osa saada, peab kindlasti enne kohad registreerima, sest ruumi on seal vähe ja huvilisi palju.

Turistid Kölni tänavail

Turistid Kölni tänavail

Tänavakunst

Tänavakunst

Tänavakunst

Tänavakunst

Muidugi lahkusid Lya ja Andrus siit umbes poole tühjema autoga, jättes meie korteri täis suitsuvorsti, merevaiku, Vana Tallinnat, komme, kama ja kõike muud mõnusat. Kirss tordil (eriti tabav eks) oli trühvlitort, mida ma niiii väga tahtsin, aga olin kindel, et see paaripäevane reis Eestist siia oleks liiga pikk ja see jõuaks minuni täitsa halvaksläinuna. Aga tort oli külmakotis väga hästi säilinud ja kuna ma koostisosade nimekirjast igasugu piimapulbrite seast ühtegi reaalset koorelaadset elementi ei leidnud, siis mis seal nii väga halvaks minna saabki. Tort maitses igatahes suurepäraselt ja mina olin õnnelik. Muidugi on märkimist väärt “pisike” kirstuke, mis Surjust meile kaasa anti, mis ääreni head-paremat täis oli.

Keskmisest suurem aardekirst Surjust

Keskmisest suurem aardekirst Surjust

Kaua oodatud trühvlitort

Kaua oodatud trühvlitort

Nüüdseks on külmkapis juba ruumi juures, sest vahepeal käis meil külas Madis ja mõni päev tagasi ka Karin oma peika Thomasega. Kuna Thomas on sakslane, siis saime eesti keele asemel hoopis palju ja vigaselt saksa keelt rääkida. Nii Madisega kui Karini-Thomasega oli väga mõnus üle pika aja (Thomasega tegelikult esimest korda) jutustada ja üritame edaspidi ikka tihemini kohtuda, sest eestlasi on siinkandis päris vähe, rääkimata siis päris oma kooliaegsetest sõpradest/klassikaaslastest.

No Comments Yet.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *


*