Meie hirmus konarlik teekond üürilepinguni

By 0 10

Lõpuks saame öelda, et see kõige õigem korter leidiski meid üles ja võime nüüd päriselt oma uut kodu sisustama hakata! Sisse kolime küll alles kuu aja pärast, aga sellest hoolimata on hirmus hea tunne plaanida ja valida, mis uude kodusse tuleb. Mis asja veel eriti ilusaks teeb, on see, et saime selle ühe ja ainsa korteri kümnetest, mis meile esimesest hetkest väga-väga meeldis. Me korrutame seda endiselt 29 korda päevas, et kuidas meil ikka nii hästi läks. Nagu lotovõit!

Aga teekond lepingu allkirjastamiseni polnud tegelikult üldse nii sujuv. Ühes eelmises postituses mainisime ühte pakkumist, mis oli õhtul hilja üles pandud ja hommikul helistades saime vaevu korterivaatamiseks aja kokku lepitud, sest tahtjaid oli juba väga palju. Sellepärast ei olnud meie ootused ka väga kõrged. 1. aprilli õhtul läksime korterit vaatama. Selleks hetkeks olime juba nii palju kortereid vaatamas käinud, näinud nii palju kohutavaid kortereid, osad tõelised, vabandust, aga peldikud.. Sel päeval oli see üks korter kolmest, mida vaatasime. Me olime juba natuke lootust kaotamas ja plaanis oli „jah“ öelda esimesele ettejuhtuvale korterile, kus uks ees ja katus läbi ei lase.

Juba õigele tänavale jõudes olime natuke segaduses, et teistega samas hinnaklassis korter üleüldse sellises piirkonnas olla saab. Ümberringi uued kortermajad, majade ees muruplatsikesed ja ideaalselt pügatud hekid. Tänav on nii vaikne, nagu oleks ühtäkki linnast välja sattunud. Linna suurim park ja väike Düsseli jõeke on loomulikult minuti kaugusel. Samas polnud ta kesklinnast üldse kaugel. Meie hämming ainult kasvas, kui majja sisse astusime. Kõik oli nii puhas ja korras, midagi nii erinevat kõigest varemnähtust. Ja no tõesti, korter ise oli veel ilusam, kui piltidelt tundus. Meie olime müüdud. Nüüd oli vaja, et korteriomanik ka arvaks, et meie sinna elama peame saama. Korteriomanikku me küll ei kohanud, meiega suhtles maja Hausmeister härra di Mauro, ehk üks armas itaalia mees, kellega me kohe alguses hästi jutule saime ja kelle poolehoiu vist kohe võitsime. Koju minnes korrutasime teineteisele, kui ilus ja mõnus see korter ikka oli ja küll oleks tore see endale saada. Pärast seda me tegelikult otsustasime rohkem kuulutusi mitte vaadata ja edasi otsida siis, kui peaksime eitava vastuse saama.

Kuna vahele jäid pikad lihavõtted, siis pidime päris pikalt praadima. Teisipäeval, 7. aprillil helistas mulle härra di Mauro. Suure rõõmuga teatas ta, et me oleme edasi saanud TOP 2 hulka, ehk omanik valib nüüd meie ja veel ühe naisterahva vahel. Otsustavaks saab tõenäoliselt palganumbri suurus. Ta andis meile korteriomaniku (või õigemini on omanikuks kinnisvarafirma, meiega tegeles üks firma töötajatest) meiliaadressi ja soovitas kohe kiiresti talle kõik tähtsad dokumendid saata. Kuna meil oli kodus internetiga kehv seis, sest eelmine leping sai läbi ja uue kehtimahakkamine võttis 2 nädalat aega, läksime kiiresti oma uude lemmikusse kohvikusse, Tenteni, et seal nende tasuta WiFit ära kasutada. Sealt hakkasid pihta probleemid.. E-mail ei läinud kohale. Nimi oli vale. Guugeldasime, ei ole sellise nimega töötajat sellises firmas. Proovisime sadat erinevat kirjapilti, et no äkki ei ole mitte Andrea Petraki, vaid Petracci või Petracki või Petrachi. Ei leidnud netist midagi. Helistasin tagasi di Maurole. Kordasime meiliaadressi veel tähthaaval üle ja saime teada, et õige on Petrachi. Katsetasime uuesti meili saata. No ei ole õige. Oh, me olime juba nii segaduses. Lõpuks küsisin di Maurolt selle Petrachi telefoninumbri. No muidugi, number pole kasutusel. Katsetasime koos ja ilma igasuguste piirkonnakoodideta. Guugeldasime veel. Saime aru, et di Mauro oli ühe numbri vahepealt ära jätnud. Helistasin lõpuks õigele numbrile. Ei vastanud. No tore, jääme oma lemmikkorterist sellepärast ilma, et ei suuda meili õigele aadressile saata. No mis seal ikka, kaotada ei ole midagi, helistasin veel korra. LÕPUKS võttis härra Petrachi vastu ja lubas saata meili oma kontaktandmetega, et meile õige meiliaadress jõuaks. Di Mauro pole vist kõige kirkam kriit (aga ta on tegelikult nii tore ja sõbralik!!!), sest härra nimi ei olnud mitte Andrea vaid Andre. Ainult tund aega hiljem saime lõpuks kirja ära saata… Ja siis, 5 minutit pärast kirja saatmist avastab Anar, et oih, kirja pöördumises oleme ikka kenasti Andrea Petraki kirjutanud. Mõnusad lambad oleme. Mis seal ikka, saadame vabanduskirja ka siis juba. Andrele, mitte Andreale seekord.

Kõik, mis sai, läks pahasti. Aga no mis sa ikka teed, kui läks nii, läks nii. Vähemalt olid paberid saadetud ja jäime lootma, et see naisterahvas, kes meiega konkureeris, ka kirja Andreale saatis ja ei märganud, et e-mail kohale ei läinud.

Juba järgmisel päeval helistaski mulle härra Petrachi. Väga ametlik ja emotsioonitu mees tundus olevat. Rääkis pikalt ja keeruliselt, küsis paar küsimust ja kogu lugu. Lubas reedel või hiljemalt esmaspäeval otsusest teada anda. Ja lõpuks esmaspäeval helistaski jälle see armas di Mauro ja teatas aasta parima (no tegelikult ilmselt paremuselt teise) uudise – meie saime endale uue kodu ja võime lepingut allkirjastama minna! Ma hüppasin ja kiljusin päris pikalt üksinda töö juures. Seda on vist päris raske ette kujutada, kui mõelda, milline on korteriotsimine Eestis. Aga siin valitakse uut üürnikku põhjalikumalt kui superstaari saate võitjat.

Viisime lepingu allkirjastamisel di Maurole pudeli Vana Tallinnat ka, et suhteid veel soojendada. Tundub, et õnnestus. Ta ütles, et tal oli kohe esimest hetkest kõhutunne, et meie oleme õiged inimesed ja et tal on meie üle väga hea meel. Temaga tasub häid suhteid hoida, kui midagi on katki või kui tahame maja taga aias grillida, siis just tema korraldab kõike.

Hetkeseisuga saame täpselt kuu aja pärast, 18. mail oma kodusse sisse kolida. Tallinnas alustasime elamist ühetoalises korteris – 3 aastat. Saksamaale jõudes 11 kuud WG-s elamist. Lõpuks üks korteri moodi korter. Kui mõnus võib olla, et saab õhtul magama minnes ühest toast teise jalutada. Kõlab päris naljakalt, aga võttis ainult 4 aastat aega, et saada 2-toaline korter. Luksus, eks?

No Comments Yet.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *


*