Meil kulgeb siin rahulikult

By 0 7

Tegelt ka. No kui lugeda tänahommikusi uudiseid, siis on seda ilmselt raske uskuda.

Kohalikus ajalehe uudistevoost päeva esimesed viis uudist:

1) Düsseldorf Hauptbahnhofis tuli üks hull rongi pealt maha ja hakkas kirves käes inimesi ründama.

2) Lugu samast kirveloost pealtnägijate silmade läbi. Kelle kõrvalt lendas kirvetera napilt mööda ja kes proovis samal ajal oma väikeste laste silmi katta, et nad säärast sündmust võimalikult vähe pealt näeks.

3) Nordrhein-Westfalenis otsiti viimastel päevadel ühte 19-aastast tüüpi, kes saatis mõnekümne noahoobiga manala teed  9-aastase poisi. Oli tehtu üle uhke ja postitas seejärel sellest interneedusesse ka videod. Eile õhtul andis ta end ise politseile üles ja ütles, et viin teid veel ühte korterisse – panin selle korteri just põlema ja seal on veel üks laip. Normaalne.

4) Baselis astusid kaks relvastatud meest kohvikusse ja lasid kaks inimest maha.

5) Düsseldorfis leiti eile üks tõsisemat sorti II MS aegne pomm. Üks linnaosa suleti ja 8000 inimest evakueeriti kodudest.

Selline päev siis uudistemaastikul

Selline päev siis uudistemaastikul

 

Lisaks Saksamaa uudistele viskasime pilgu ikka Eesti uudistele ka peale. Ja mis selgus? Egle leidis, et ega Eestiski end väga kindlamalt tunda ei saa…

Naistepäeval panniga vasta tatti.

Naistepäeval panniga vasta tatti.

No relvad pole küll päris sama masti, mis jõukas Lääne-Euroopas, aga ikkagi… pann ja hambad pole ka naljaasi.

 

Sellistele hommikustele uudistele vaatamata kulgeb meie argielu rahulikult. Kodu – töö – hambaarst – töö – kodu – töö – Egle vähem haige – Egle rohkem haige – Egle vähem haige – Egle rohkem haige jne. Lasteaia vastu ei ole veel vist immuunsust tekkinud.

 

Blogi eelmist postitust vaadates jääb mulje, et kohe-kohe peaks jõulud hakkama. Kalender aga näitab, et käes on märts ning hommikul akent lahti hoides kostub õuest korralik orkester linnulaulu näol (kusjuures visamad linnud laulavad isegi detsembris ja jaanuaris meil siin). Ilmateade lubab nädalavahetuseks +16°C. Ehk et teisisõnu öeldes on blogi olnud talveunes ja ootamatult on kevad käes.

 

Saksa keel

Peas aega tagasi kerides, meenutades meie talveuneaega, tuleb hea sõnaga meenutada Eesti külastust. Alati on kuradima hea näha oma inimesi ja veeta ühiselt kvaliteetaega. Mitte et mul eesti keel ununema hakkaks, oh ei (me suhtleme Eglega omavahel igapäevaselt ikka emakeeles), aga minul on endiselt Eestis poodi minnes harjumatu see, et algul tahaks poemüüjale väljendid „Tere“, „Ma maksan kaardiga“ ja „Nägemist“ alati saksa keeles öelda. Aju jõuab enne suu lahti tegemist ikka ära registreerida, et ma pean seda eesti keeles ütlema, aga automaatselt tahaks seda saksa keele öelda. Ju see on lihtsalt nii sisse kodeeritud igapäeva situatsioon – poekäru, kassa, kassalint, poemüüja – et harjumusest lööb saksa keel ennem pähe.

Nagu ütlesin, et kodus räägime Eglega omavahel ikka eesti keeles. Aga oleme täheldanud, et omavahel rääkides on üksikud väljendid/sõnad saksakeelsed. See tuleb automaatselt, sest kui tööjuures kuuled mingit väljendit 10 korda päevas, siis hiljem seda omavahel arutades kõlab eestikeelne sõna kuidagi naljakana või ei tule see lihtsalt nii kiiresti meelde. Nüüd te arvate, et oi-oi kus on saksa keel suus. Päris nii pole. Palju on õppida. Õigemini palju on vaja lihtsalt elada ja kogemusi omandada. Ikka tahaks paremini, ladusamalt ja korrektsemalt rääkida. Küll igapäevaselt vaikselt midagi ajusoppidesse ikka külge kleepub, sellest ise aru saamata.

 

Eksootiline Eesti

Aga Eesti külastuste juurde korra tagasi tulles. Igaüks, kes elab või on elanud natuke pikemat aega teises riigis (no Soomest ja Lätist natuke kaugemal), saab aru, et nendel väga toredatel Eesti külastustel, kui saab omade inimestega koos aega veeta, on üks suuuuuur miinus sisse kodeeritud. Nimelt väärtuslikud puhkusepäevad, mil teised inimesed käivad uusi riike avastamas, lähevad meiesugustel Eestit külastades „raisku“. Ärge saage nüüd valesti aru. Eesti külastused on ülimõnusad ning omadega kohtumist ei asenda miski, aga no kurat… mündi teine külg on ju see, et tegelikult ei ole teab mis eksootiline vaadata kahesaja seitsmekümne neljandat korda Tallinna vanalinna või käia kuueteistkümnendat korda Kumus (tegelikult olen ma Kumus kunagi ammu ainult ühe korra käinud; ja vanalinna pole ka viimastel kordadel sattunud, aga no mõte jääb samaks).

Oma võlu sel eksootilisel Eestil muidugi on. Ostsime eelmisel korral eksootika tegemiseks endale Tallinna ühistranspordi päevapiletid. Kimasime troll number kolmega Mustamäe lõppu, jalutasime oma vana korteri eest mööda ja nostalgitsesime. Aga siiski, kui vaadelda olukorda laiemalt, siis palju sa ikka jõuad Tallinna vanalinna üle ahhetada, Eesti puutumata looduse üle ohhetada ning silmipimestavaid rändrahne seal kargel Põhjamaal vaadata. Ses mõttes, et no ikka tahaks midagi uut ja huvitavat kogeda. Ehk et see on asja püänt, miks ma ütlen, et meil puhkusepäevad Eestit külastades „raisku lähevad“. Lihtne loogika ütleb, et mida rohkem Eestis käid, seda vähem saad külastada uusi kohti. Aga see on lõiv, mida tuleb teises riigis elamise eest maksta ja me maksame seda lõivu hea meelega, sest teid on alati hea näha!

 

Tarkust vähemaks

Viimases postituses oli juttu ka hambaarsti visiidist. Oleme viimase paari kuu jooksul täitsa mitu korda arstikabinetti külastanud. Meie oma arst suunas meid hammaste väljatõmbamiseks teise kirurgi juurde. Asukohaks uhke Königsallee ning praksis nägi täitsa praksise moodi välja, pole midagi öelda. See sisendas julgust, et hambaid ei hakkagi kusagil nurgataga suurte raudkangidega mingi suvaline Vasja välja tõmbama.

Enamasti kirjutatakse pärast hammaste väljatõmbamist kosumiseks haigusleht 2-7 päeva (olenevalt konkreetsest olukorrast ja tööpostist). Kuna ma käisin arsti juures laupäeva hommikul, siis minul ei olnud ühtegi haiguspäeva. Laupäeva hommikul oli protseduur, pühapäeval kosusin ja esmaspäeva hommikul oli võrdlemise OK olla ja läksin tööle. Öeldi, kui esmaspäevaks on olukord veel hull, siis tule läbi ja kirjutame sulle haiguslehe. Aga olukord on seni täitsa jõuliselt paranenud, esmaspäeval lähen näitan oma molu uuesti ette – võetakse ilmselt niidid välja ja vaadatakse üle, kas kõik on OK.

Lisaks minule jääb ka Egle märtsi lõpus kõvasti rumalamaks, kuna ka tema jätab oma tarkusehammastega hüvasti.

 

Kui palju maksab hamba väljatõmbamine Saksamaal?

Hindadest rääkides, siis sellised kirurgi külastused ja hammaste väljatõmbamised on Saksamaal n-ö hädavajalikud protseduurid ja need katab täielikult haigekassa. Isegi siis, kui kirurg asub Königsalleel ja praksise all on kauplused, kust saab osta 300 000 € maksvaid aksessuaare. Kui aga hiljem uut hammast asemele tahad (minu puhul polnud üks väljatõmmatud hammas tarkusehammas), siis tasub jätta alt korruselt 300 000 € maksev käekell ostmata, kuna seda raha läheb hiljem hädasti uue hamba installimise jaoks vaja. Seda haigekassa ei kata, kuna tegemist on esteetilise ning mitte hädavajaliku protseduuriga.

 

Me siis jätkame oma rahulikku argielu. Ehk keegi tänaval kirvega vastu ei tule ja saab rahulikult saabuvat kevadet nautida. Märtsis-aprillis on meil Eestist mitmeid külalisi tulemas. Loodame, et te ei lase end postituse esimese lõigu uudisnuppudest ülemäära palju häirida ja tulete meile ikka julgelt külla. Ja nagu öeldud sai, ega seal Eestiski teil turvaline pole. Isegi kodus toas ei saa end rahulikult tunda… lähed naistepäeval koju ja saad panniga vastu tatti või sööstetakse suisa hammastega kallale. Ohtlik värk.

No Comments Yet.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *


*