Blogisse pole häbiväärselt kaua midagi kirjutatud, võtame nüüd ennast kokku ja teeme mõned lühikokkuvõtted viimaste kuude põnevamatest juhtumistest.

 

Kohtumine eestlasega. Trammis.

Nagu ikka, käisin ma (peaaegu) igal esmaspäeval ja kolmapäeval saksa keele loengutes. Tihti sõitsime ühe kursusekaaslasega sama trammiga koju. Istusime trammis ja rääkisime juttu, kursusekaaslane läks mõned peatused hiljem maha. Siis pöördus minu poole noormees, kes oma jalgrattaga täpselt meie ees seisis ja küsis saksa keeles, kust ma tulen. Kui vastasin, et Eestist, muigas ta ja jätkas juttu eesti keeles. Ei pea vist ütlema, et kuna oleme eesti keelt nende kahe ja poole aasta jooksul loetud kordadel kuulnud, oli üllatus täitsa suur. Nimelt oli ta meie juttu pealt kuulnud ja tundis aktsendi järgi ära, et ilmselt olen eestlane.  Sain siis teada, et tema nimi on Anri ja õpib juba neljandat aastat Düsseldorfi Heinrich Heine ülikoolis. Muuseas elab ta meist ainult üks peatus edasi. See kohtumine oli täiesti ajuvaba ja Anar ka ei uskunud hästi, kui talle koju jõudes selle loo ära rääkisin. Nüüd oleme mõned korrad kokku saanud ja elust Saksamaal ja võrdlusest Eestiga rääkides on palju äratundmisrõõmu olnud. Kui ma juhuslikult oleks trammis üksi olnud ja poleks kellegagi rääkinud või paar istet tahapoole istunud, poleks teada saanudki, et trammis veel üks eestlane istub, kes pealegi meist vaevu kilomeeter eemal elab. Või kui ilm nii halb olnud poleks, sest tavaliselt pidavat ta igale poole rattaga sõitma. Selline tore juhus.

/Egle/

 

Jõuluturud ja muud toimetused

Sel aastal me kusagile kaugemale jõuluturule ei jõudnud. Terve november ja detsember on töö, keelekooli, trenni (see muidugi eriti palju aega ei röövi, hehe) ja muu elu taustal nii kiirelt mööda vuhisenud, et mõnikord tahaks lihtsalt korraks mitte midagi teha. Ühel mõnusal pühapäevaõhtul käisime aga Düsseldorfi äärelinnas Benrathi lossipargis jõuluturul ja hiljuti vaatasime Anri ja tema korterikaaslasega üle ka Düsseldorfi kesklinna jõuluturud. Üldiselt pole ju jõuluturgudel midagi uut – vana hea hõõgvein, pannkoogid, ülehinnatud jõulukraam ja liiiiiiiga palju inimesi. Kuna meil sel aastal kuusekest ei ole, siis natuke poeb jõulutunnet põue küll.

/Egle/

 

 

Anari sünnipäev

Vaene sünnipäevalaps pidi sel aastal kõigepealt hirmvara (Minionide sünnipäevalaulu saatel) üles ärkama ja leppima kingituseks tühja karbiga. Lisaks sellele veeti ta õhtul kusagile pärapõrgusse lennujaama kõrvale vanasse angaari sööma. Ah tegelikult polnud asi nii hull midagi. Hommikul pidi ta vara ärkama, sest ma pidin juba seitsmest kodust ära minema, aga tahtsin ikka sünnipäevalapsega koos hommikust süüa. Tühja karbi sai sellepärast, et tahtsin talle uue käekella kinkida, aga ei leidnud päris seda õiget ja valisime kingituse hoopis koos välja. Ja sööma viisin ta õhtul ühte ägedasse mongoolia buffee-restorani, kus ka töökaaslastega mõni nädal varem käisin ja vaimustusse sattusin. Õnneks oli Anar ka vaimustuses ja sõime oma kõhud kenasti punni.

/Egle/

 

Ja Anar lisaks omaltpoolt sünnipäevale veel juurde, et see päev oli ikka korralik toiduorgia. Esiteks serveeris Egle hommikuks sellise koguse maitsvat sööki, et mul oli veel lõunalgi kõht täis. Ja õhtul ootas meid ees juba eelpool mainitud Mongoolia restoran. Tegemist all you can eat restoraniga. Ehk et maksa 15 eurot ja söö end ogaraks. Seda me ka tegime…

/Anar/

 

Kui palju maksab Saksamaal hambaarst? Vastus: 0-1000 eurot.

Keda Saksamaal hambaarsti juures käimine ega minu (Anari) hammaste hingeelu ei huvita, võib järgmiste lõikude lugemise täitsa vabalt vahele jätta.

 

Hambaarsti maksumus Saksamaal on selline huvitav teema, mille kohta oleme erinevalt inimestel vääääga seinast-seina vastuseid saanud. Ja nüüd, ise esimest korda Saksamaal hambaarsti juures käinuna saan täitsa aru, miks need vastused seinast-seina on. Üldiselt on nii, et kui sul on hambad enam-vähem korras, siis käi rahulikult nagu Miška hambaarstil. Väikeste hambaaukude parandamise maksab haigekassa kinni. Nähtaval olevatele hammastele pannakse korralikumad hamba värvi plommid ja tagumistele mingi odavam kraam. Tegelikult katab haigekassa veel terve pika rodu protseduure… ning pikk rodu on asju, mida haigekassa ei kata. Seal on väga palju agasid ja detaile, millest kõik oleneb. Sellest kõigest ei saa aru ka põline sakslane. Käisime just eile minu töökaaslastega õhtusöögil. Töökaaslase mees ütles, et selle teemaga pole mõtet pead vaevata, keegi ei saa sellest täpselt aru.

 

Väga laias laastus on nii, et hädavajalikud tööd katab haigekassa täielikult. Tume maa on aga see, mis on hädavajalik ja mis mitte. Mida haigekassa ei kata, on n-ö „ilu/esteetika“ protseduurid. Kui tahad tagumistele hammastele nõrgema tumeda plönni asemel tugevamat hambavärvi täidist saada, siis pead pappi köhima. Seda näiteks haigekassa ei kata.

 

Mõni nädal tagasi otsustasime oma esimese visiidi Saksamaal hambaarsti juurde teha (ei, me pole kaks ja pool aastat hambaarstil käimata…käisime vahepeal ikka Eestis ka). Düsseldorfis otsisime omale sobiva hambaarsti internetist arstide hindamisportaalist. Vaatasime kiidetud ja kõrgemalt hinnautd hambaarste, kes meie kodust väga kaugel ei asuks. Ja leidsimegi sobiva arsti. Küll oli esialgu tegemist, et sobivaks ajaks Termin kokku leppida, aga lõpuks see meil õnnestus. Paar päeva tagasi käisimegi siis esimest korda Saksamaal hambaarstil.

Kogu kollektiiv oli väga tore ja sõbralik. Lõime oma haigekassakaardid letti, täitsime moodsalt tahvelarvutites vajalikud küsimustikud (jajah, Saksamaal polegi igal sammul vanakooli paberi ja templiga majandamine, vahepeal kohtab ka täitsa moodsaid lahendusi) ja olimegi valmis arstitooli istuma. Seni kuni doktor toimetas, uuris õde, et kas soovime hammaste puhastust (?) (ma ei tea, kuidas seda protseduuri täpselt nimetatakse, aga ühesõnaga arst möllab 10-15min erinevate agregaatidega hammaste kallal ja puhastab neid). Ütles, et tavalise puhastuse katab haigekassa, põhjalikuma puhastuse eest tuleb mõnikümmend eurot juurde maksta. Egle võttis põhjalikuma puhastuse, ma võtsin tavalise haigekassa poolt ettenähtud variandi. Kui meil hambad puhastatud, jõudis kohale ka doktor. Vaatas mu suu üle ja esimese hooga ütles „Ooo, kui ilusti kõik tarkusehambad kenasti ritta mahtunud, sellise suu peale on paljud kadedad“. Siis läks mõni hetk mööda ja selgus, et asi ikka nii roosiline pole. Esmamulje oli petlik. Arst muutus natuke tõsisemaks „Oi, aga miks see hammas selline on ja see selline kahtlane on ja huvitav miks sul siin nii on tehtud…ei, siin tuleb ikka röntgen teha ja vaadata, mis su hammastega täpselt tehtud on“.

 

Piltide pealt selgus, et hambaarst Eestis oli omajagu „scheiße gebaut“-inud. Ehk siis maakeeli sitta ehitanud. Ei hakka detailsemalt seni tehtut lahkama, kuna ma pole ise suuremasi arst, aga igatahes polnud juurekanal piisavalt laialt/pikalt ära tehtud ja sellest tulenevalt oli sügavamal mingi jama tekkinud. Lisaks oli teine kanal varasemalt tegemata jäetud.

 

Ühesõnaga pakkus arst välja järgmisel päeval ühest nurgast kolm hammast korraga ette võtta. Minu puhul polnud aga tegemist paari väikese plommiga, mille haigekassa katab. Mind ootas ees kahe hamba täielik ülesse ehitamine ja kolmandal hambal siis tõsisem juurekanaliravi. Kuna mul suus ainult tagumised hambad koguaeg lagunevadki, siis läksin seda teed, et ehitatagu need kolm hammast heade materjalidega ülesse. Kahe hamba ülesse ehitamine läks omast taskust 250€ ning haigekassa poolt 120€ (mitmete protseduurid puhul võib olla nii, et haigekassa katab selle vaid teatud ulatuses). Ning mu kolmas õnnetu juurekanali probleemidega hammas, mis tuli uuesti lahti võtta ja viisakalt ära teha, lisas arvele veel soolased 700€.

 

Siinkohal pole aga vaja ära kohkuda, et hambaarst maksab Saksamaal 1000€. Mu töökaaslase mees ütles, et tal oli juurekanali parandus täielikult haigekassa poolt kaetud. Tulemus polevat kõige parem ja esteetilisem, aga elab ära nagu ta ütles. Kui ma õhtul Eglele teada andsin, palju mul hambaarst maksma läks, tõmbas tal ikka korralikult hinge kinni. Eks mind ennast pani ka mõtlema, kui arst mulle enne protseduure ütles, et nii ja nii palju läheks maksma kui me teeks nii ja nii. Need hambad oleks kuidagi saanud ära remontida ka 0€ga, võinoh, haigekassa oleks kantud vajalikud toimingud, aga siis oleks olnud materjalid teistsugused ja lõpptulemus ka vähe teistsugune. Aga eks see on igaühe enda valik, ma otsustasin sedakorda nii. Eks ma teen siis sel aastal jõuluõhtul kinke jagades suu lahti ja ütlen Eglele „Näe, Egle, siin on su jõulukink…mu uhked tagumised kolm hammast…tunned raha lõhna?“

 

Nüüdseks on minu kaks ja pool tundi kestnud esimene visiit Saksamaal hambaarsti juures edukalt läbi. Väga lahe kogemus oli. Protseduuri käigus pandi mulle paar peeglit suhu ja tehti mõned fotod. Näidati, kuidas nägid hambad välja enne, kuidas protseduuri käigus ning kuidas siis pärast. Ütleme nii, et vahe oli silmaga märgata. Ja mitte ainult silmaga. Kaks ülihästi tehtud hammast on mul suus olemas. Kolmas jäi pooleli ja jätkame protseduuri järgmisel nädalal. Aga kaks hammast mis valmis said, on küll maru hästi tehtud. Varasemalt on mul parandatud hammastele selline sile plönn peale lükatud. Aga nüüd on keelega katsudes tunda, et kaks täitsa tutikat ja libedat hammast oleks nagu suus. Kõik iseloomulikud reljeefid on olemas jne. Seega kokkuvõttes olen väga rahul siinse esimese visiidiga. Rahakott nii rahul pole, aga no mis seal ikka. Raha kaob nii ehk naa koguaeg ära. Olgu mingi osa sellest investeeritud siis tervisesse. Aga mul tuleb uue aasta alguses veel mitu visiiti hambaarsti juurde, eks näis, kas siis on uusi kogemusi rääkida.

/Anar/

 

Eestisse

Nüüd on veel neli päeva kibekiireid toimetusi ja siis hakkab meil mõlemal puhkus ning juba reedel maandumegi Tallinna lennujaamas, et LÕPUKS üle kahe aasta jõulud ja aastavahetus jälle Eestis oma inimeste seas veeta. Eestis veedame kogu oma puhkuse ja jääme kolmeks nädalaks. See aeg läheb kohe kindlasti niiii ruttu mööda, praeguseks on kalender juba kokkusaamisi ja üritusi puupüsti täis ja Eesti saab Tallinnast Viljandini, Raplast Sakuni, Saaremaast Tartuni, Surjust Tallinnani jne jne läbi sõidetud. Ongi aeg suur kohver keldrist tuppa vedada ja vaikselt pakkimisega alustada. Jehuu!

/Egle/