
Septembri kuu alguses ühel hilisel laupäeva õhtul sõitsime Weeze lennujaama, et seal vastu võtta külalised Andres, Triin ja Andri. Kuna 5-aastasele Andrile oli see elu esimeseks lennureisiks, siis tegime tema vastuvõtu selliselt “nagu päriselt ikka olema peab”. Ehk siis vana hea nimesilt!
Ega palju selliseid tähtsaid tegelasi tol õhtul Weeze lennujaama ei olnudki saabumas. Lisaks Andri nimesildile võis näha minu kõrval ka üht soliidses eas härrasmeest, kes ootas mingisugust Pekka nimelist kodanikku. Nii et Andri võis end uhkelt tunda. Ülejäänud lendudelt saabujad olid lihtsad pööblid.
Plaan oli viia Andri loomaaeda. Kuna olime Eglega varasemalt juba Duisburgi loomaaias käinud, siis otsisime Düsseldorfi lähedalt uue koha, milleks oli ZOOM-Erlebniswelt. Asukohaks väike Gelsenkirchen, Düsseldorfist 50km kaugusel. Internetist leitud tagasiside põhjal oli inimeste sõnul tegemist väärt loomaaiaga. Ja nii ka oli. Piletid olid küll natuke soolasemad kui Tallinna loomaaias harjunud, aga no ei saaks öelda, et see kuidagi ülemakstud oleks olnud. Asi oli seda väärt. Täiskasvanu 19,5€, laps 12,5€.
Minule isiklikult meeldis väga kogu asja ülesehitus, mis oli lihtne ja loogiline. Pean silmas seda, et paljudes loomaaedades ei ole loogilisust ja iga teise ristmiku peal tekib mõte – kas läheks nüüd otse, vasakule või paremale. Kui ma vasakule lähen, siis ma jõuan sinna välja, aga see ja see jääb siis nägemata. Siis peab ikkagi sinna enne minema. Ei, aga see on veel parem, läheks sinna… Siin oli asi aga lihtne. Peasissekäigu juures on kolm viita – kas lähed Aasiasse, Aafrikasse või Alaskale. Mis iganes osasse lähed, siis seal ongi üks konkreetne rada. Ei mingit ajugümanstikat, suuri ristmikke ega näpuga kaardi jälgimist. Kõnnid mööda ühte rada ja näed kõik kenasti ära. Kui rada läbi käidud, jõuad lõpuks täpselt starti tagasi.
Lisaks oli tegemist osaliselt nagu rahvuspargiga. Kõnnid ringi ikka looduses, mööda looklevaid radasid. Ei mingeid laiasid asfalteeritud teid. Ja mis kõige meeldivam. Loomi vaadates ei olnud seda vangla tunnet, et kõik on reas oma nelinurksetes puurides trellide taga.

Terav vaataja näeb taamal ülal vasakul lihast ja luust lõvi. All paremal jääb silma piire. Väga looduslik ja realistlik värk ju 🙂 Tegelikult jäi vahepealse muru sisse üks järsem süvik, mis oli veega täidetud. Ei ole küll eriline loomaspets, aga ju lõvidele ei meeldi seda takistust siis ületada. Või on nad väga hästi toidetud. Inimesi nad igatahes vesistava pilguga ei vaadanud.

Väikene Aafrika-ots. Tuleb tunnistada, et ilm sel päeval küll väga Aafrika tundele kaasa ei aidanud.
Autentsete pillimeeste saatel saigi ring peale tehtud Aafrikale. Edasi võtsime suuna Alaskale, kus oli väga palju tõetruusid looduslikke kohti. Eks Alaska loodust ja taimestikku ole vähe lihtsam Saksamaal imiteerida ka kui Aafrika loodust.

Ei saa öelda, et mesikäpp oma “puuri” üle kurtma peaks. Roostes trellidest ja 4 ruutmeetrisest betoonpõrandast on asi kaugel.

Hülgeid sai jälgida nii maa peal, maa all koobastes kui ka klaastunnelis. Väga mõistlik lahendus, kuna enamus actionit käis just vee all.

Rääkisime kohalikule jääkarule, et mis oludes tema saatusekaaslane Tallinna loomaaias elama peab. Saksa asukas ei suutnud seda uskuda, võttis käppadega peast kinni ning möirgas “Ach du Scheiße!”
Kuna ilmataadile ei jõudnud sel päeval piisavalt palju maksta, et ta ilma vähe paremaks teeks, siis võtsime vastu otsuse, et Aasiasse minema ei hakka. Jätsimegi võimaliku Aasias käigu oma plaanides viimaseks, et juhul kui jaks otsa saab, siis jääb see käimata. Internetis kogemusi jaganud inimeste väitel olid just Aafrika ja Alaska need põnevamad palad.
Ja siis võtsime suuna kuhu poole? Mis linna? Õige! Ikka vana hea Kölni poole. Linna jõudes saime korraliku ummiku osaliseks. Parasjagu oli Kölnis toimumas mingi spordivõistlus ning üks põhitänav oli kinni. Täpseid andmeid ei mäleta (või ei taha mäletada), aga autoga ca 500m läbimiseks kulus vast 1,5h. Pole paha!

Kodus olles oli põhiteemaks Nintendo Wii poksivõistlused. Poiss oli pärast matši higine ja värises, pulss hinnanguliselt 200.

Kuna Andri oli nii hoos ja liikus matši käigus koguaeg telekale lähemale ja lähemale, siis turvalisuse huvides võeti vastu otsus – rajada teleka ja sportlase vahele barrikaad, vältimaks TV purunemist. Kõik osapooled jäid terveks.
Ja olidki 2 aktiivset päeva õhtusse jõudnud. Üllatuslikult sügisesest ilmast ei lasknud end keegi nende päevade jooksul häirida. Külalised ise ei teinud ka sest lugu, kuna nende reis jätkus Itaaliaga, kus saadi ka vajalik päike kenasti kätte.
Ega siin pikka pausi pole. Homme õhtul võtame suuna taas Weeze lennujaama poole, et vastu võtta juba uued külalised. Väga populaarne reisisihtkoht see Düsseldorf!
September 22, 2015
Aitäh võõrustamast 🙂
October 1, 2015
Tänu on ikka meiepoolne. Ning uksed on ka tulevikus alati valla!