Ühelegi sakslasele ei vaja tähtede kombinatsioon DSDS selgitamist, aga olgu öeldud, et nende tähtede taga on tuntud telesaade Deutschland suht den Superstar ehk maakeeli öelduna Superstaarisaade. Sel aastal leidis ürituse finaal aset Düsseldorfis, kus käisime seda ka ise oma silmaga kaemas.

 

Saksamaal oli sel aastal tegemist 13. hooajaga. Kõik need hooajad on žürii esimeheks olnud Dieter Bohlen, kes on siin riigis väikestviisi jumala staatuses. Kellele nimi tuttav ette ei tule, siis tegemist vana hea Modern Talkingu mehega! Lisaks oli sel hooajal žüriis veel üks tuntud mees nimega H.P. Baxxter. No see blondi peaga Scooter-i põhivend. Ma eeldan, et enamik eestlasi on kuulnud midagi aastaid tagasi laineid löönud techno bändist nimega Scooter.

Jaanuarist alates jooksis see saade meil telekast laupäeva õhtuti ikka taustaks. Mingi hetk tulid reklaamid, et ürituse finaal toimub sel aastal Düsseldorfis ja siis tekkis meil mõte, et no läheks vaataks uhke ürituse oma silmaga üle, kui ta päris koju kätte tuleb. Siis hakkasime juba päris teadlikult saadet vaatama ja end asjaga kurssi viima, et oleks vähe põnevam finaali vaatama minna. Mis sa ikka mingeid võõraid nägusid muidu vahid.

 

RTL-il raha jagub

DSDS on siin uskumatult popp telesaade. Reklaami tuleb söögi alla ja söögi peale. Kui laupäeva õhtul RTL-i käima paned, tuleb sealt DSDS. Kui ülekanne läbi saab, vahetad kanali ära. Mõne hetke pärast klõpsad uuesti RTL-i peale ja jälle tuleb sealt DSDS – kohe peale ülekannet algab kordus. Järgmise päeva lõunal paned teleka käima ja jälle DSDS. No ainult ühest kordussaatest ikka ei piisa.

 

Eelarve on saatel muidugi kõva. Erinevus paistab kohe silma – kas teha saadet 1 miljoni elanikuga Eestis TV3-s või 80 miljoni elanikuga Saksamaal RTL-is. Kui Eesti Superstaaris toimuvad teatrivoorud jms üritused üldiselt vist Tallinnas(?), siis Saksamaal lähevad väljavalitud väikesele tripile. Viimastel aastatel on väljahääletuste voorud toimunud Kuubal, Taimaal ja sel aastal Jamaikal. RTL veab kohale tonnide viisi tehnikat ja hiiglasliku meeskonna, et siis teiselpool maakera keset džunglit saadet teha.

 

Kui Eestis on saate võitjale auhinnaks plaadileping ja 10 000€, siis Saksamaal on plaadileping ja 500 000€. Kusjuures huvitav fakt, et 10 000€ on ka siin tegelikult teemas. Aga seda ei saa endale mitte Superstaari saate võitja, vaid 10 000€ loositakse helistajate vahel välja. Igal laupäeval. Kõik need 4 kuud järjest. Tundub, et RTL-il raha jagub.

 

Veel üks erinevus. Kui Eestis saab saate võitja enamasti väga populaarseks ning raadiod on varsti-varsti superstaari laule täis, siis Saksamaal saate võitjad huvitaval kombel kõige populaarsemate tegijate hulka tavaliselt ei tõuse.

 

Oma silm on kuningas

Eelmisel laupäeval leidis aset finaal. Asukohaks Düsseldorf ISS Dome. Selline Saku Suurhalli tüüpi koht. Tsipa suurem.  13 000 pealtvaatajat. Läksime küll eeskujulikult poolteist tundi enne ürituse algust kohale, aga teab mis suure varuga istekohtadele ei jõudnudki. Õues oli ootamas metsik rahvamass ja turvameestel oli tükk tegemist, et sabas seisvad inimesed kuidagi ikka saba moodustaksid. Aga pärast tunnikest ootamist pääsesime saali.

Mitte et teile võitja nimi midagi ütleks, aga võitjaks oli igatahes noormees nimega Prince Damien. Ta oli varasemates saadetes edukalt mitmeid kohalikke pop-hitte esitanud, nii et rahvale läks ta juba enne finaalsaate esitusi hästi peale. Laulda mõistis ja tantsuliigutustega oli ta ka varem kokku puutunud. Selline üliaktiivne ja ülilõbus tüüp, kes sobis hästi säärase saate võitjaks. Finaalis oli veel üks Bonnie Tyler-i häälega tšikk ja üks Reggae muusikat esitav Rastaman. Nii et mitmele maitsele midagi.

Juutuubis lühike kokkuvõte, mida näeb SIIA klikkides.

 

Üritus ise kulges väga mõnusalt. Nii žürii, eesotsas Dieter Bohleniga, kui ka reklaamide ajal laval käinud rahva üleskütja viskasid parajalt nalja ja hoidsid meeleolu üleval. Lisaks lasti suurele lavale ka esimeste-voorude-säravamad-ebaõnnestujad – no nagu Eesti Superstaarisaate Kasatshoki-Jüri ja muud sellised tegelased. See pakkus rahvale korraliku emotsiooni. Konkurentsitult õhtu suurim aplaus. Dieter Bohlen kostis selle peale „No krt…ja ma olen eluaeg arvanud, et Düsseldorfi inimestel on hea maitse…“

 

Vägev oli olla üks osa suurest live-üritusest ja näha natuke ka otseülekande köögipoolt. Kuna otseülekandes on reklaamipausid ühes kohas ja hilisemas kordussaates teises kohas, siis palus saatejuht ühe pausi ajal rahval näiteks neli-viis korda järjest tühja plaksutada. Küll enne tema lauset, pärast tema lauset, lause ajal, valjenevalt, vaibuvalt jne. Nimelt tehti neli-viis kiiret klippi kordussaate jaoks, et seal reklaamipausid sujuvamad ja loogilisemad tunduksid. Kordussaates põimiti need lõigud siis osavalt sisse ja voila ongi reklaamid uutes kohtades.

 

Nii kui vaheklipp või reklaam peale läks, lendas lavale igast ilmakaarest hunnik töömesilasi. Põnev oli vaadata kui sujuvalt kogu asi kulges. Poistel oli töö täitsa selge. Kusjuures kui järgmisel päeval kogu showd telekast vaatasime, oli huvitav näha mitmeid elemente, mida reaalselt ei eksisteerinudki. Mitmed efektid olid televaatajatele arvutiga juurde tekitatud. Mitte ei saa seda tänapäeva telepilti uskuda.

 

Igal riigil omad huvid

Kuna see nädal on pool Eestimaad kindlasti Eurovisiooni lainel, siis on paslik mainida, et Saksamaal olles ei saa arugi, et selline üritus üldse aset leiab. Eestis on Eurovisioon selline püha üritus, et kogu meedia on pool aastat Eurovisiooni teemat täis. Ei ole väga süvitsi uurinud, mismoodi sakslased oma eurolaulu välja valivad, aga sellist Eesti Laulu moodi populaarset üritust küll kordagi telekast silma pole jäänud. Pole näinud ka Eurovisiooni-teemalisi  reklaame ega intervjuusid. Uudistes paar artiklit on ja saatekava lõpus on ka väikselt kirjas mingi saade nimega Eurovisioon ja that’s it. Kusjuures poolfinaale näitab sellise kanali pealt, mida meie mõnekümne kanali hulgas üldse polegi…

 

Saksamaa kuulub küll n-ö viie suure riigi hulka, kes Eurovisiooni rahastavad ja võiks arvata, et seega ka asjast huvituvad. Aga seni on jäänud mulje, et see üritus nende jaoks mingit erilist tähtsust küll ei oma. Ilmselt ei tõstnud kohalike hulgas ürituse populaarsust ka eelmisel aastal saadud 0 punkti ja viimane koht.

 

Aga noh, eks igal riigil ole omad üritused, millele kaasa elatakse. Sakslased häälestavad end hoopis juunikuus algavaks jalgpalli EM-iks. Ilmselt skooritakse seal rohkem punkte kui eelmisel aastal Eurovisioonil.