Nagu ühel õigel eestlasel ikka, nii ka minul on nüüd oma firma. Olen ärimees, ettevõtja, firmajuht, firmaomanik, liider. Ja nüüd saab CVsse ju uhkelt kirjutada, et olen CEO, oman kõrgetasemelist juhtimiskogemust ja olen muidu kõva mees. Iroonianoot. Aga nii kipub olema, et igal matsil on oma bisnis ja saab ennast kohe juhiks tembeldada. Ja kui küsitakse, et kui suur vastutus ka on, et palju alluvaid on jne – siis kõlab tagasihoidlik ja ebalev vastus, et noh ega mul siin, noh mis ma, no tead ma siin no ma praegu põhimõtteliselt üksi teen, vahepeal üks teine tüüp abistab ka. Nii on.

Aga kui tõsisemalt rääkida, siis registreerisin ennast juriidilise kehana Eesti äriregistris, et saaksin ausa inimese kombel edaspidi oma disainivärki ajada. Ehk siis tegutsen freelancerina ja olen OÜ-na end registreerinud – sobivaim ettevõtlusvorm Eestis freelanceri jaoks.

Tore oli kogeda ise Saksamaal olles Eesti e-riigi mugavusi. Ja käibki asi nii lihtsalt nagu kõik räägivad. Õhtul arvutis mõned klikid ja järgmisel päeval oledki täieõiguslik bisnesmän valmis. Isegi pangakonto avamiseks ei pea pangas oma nägu näitama, kui sul on teine juhatuseliige olemas. ÜLIMUGAV. Suur kummardus ning au ja kiitus kogu selle e-värgi kiirele arengule Eestis. Tsiteerides klassikuid, siis „Tublit tööd teete!“

Olles kogenud e-riigi mugavust, ei taha mõtlemagi hakata, kui keeruline oleks olnud mul registreerida ennast Saksamaal ettevõtjana. Haah. See võib ikka hull protsess olla. Kui jätta kõrvale keelebarjäär, siis ma arvan, et mul oleks ikkagi olnud seda keeruline/võimatu teha. Ma ei ole küll uurinud siinse ettevõtte asutamise kohta mingit erilist infot, aga ma arvan, et on hunnik pabereid mida pead täitma ning lisaks igasugu kriteeriume.

Kui näidata mõnele välismaalasele, kuidas Eestis kõiksugu e-asjad käivad, siis nad kukuks ilmselt pikali. Võimas minu arvates! Mugavusega harjub kiirelt ära ja igapäevaselt ei mõtlegi selle peale, et kui mugav ikka kõik on. Tahad meenutada vanu koolieksami tulemusi, vaatad järgi. Tahad enda riigikaitse asjade kohta infi, uurid järgi. Tahad vaadata, kas haigekassa kehtib, tsekid järgi. Mis tuletab meelde, et kunagi uurisingi enda haigekassa kohta andmeid ning avastasin, et mul polnud juba kaks aastat kehtivat ravikindlustust. Ma olin veendunud, et käin koolis ja küll kõik on timm. Aga ei olnud, kuna ma vana ludri ei suutnud ju nominaalse õppeajaga kooliteed läbi käia ja ravikindlustus on seotud nominaalse õppeajaga. Aga ühesõnaga, kui säärased küsimused tekivad, siis enamik inimesi maailmas peab selleks ilmselt kusagile helistama, kuskile minema või paberites tuhnima. Moodsad e-eestlased teevad aga klik-klik ja andmed tulevad.

Neid toimetusi, mida eestlane teeb läbi e-riigi ja oma ID-kaardi/Mobiili-ID abil, on ju tegelikult palju. Kõikvõimalikke asutusi, kes on selle süsteemiga põimitud, on ka palju. Ja see on äge. Elame ikkagi internetiajastul ja miks jääda pidama kusagile kiviaega? Ikka edasi! Ja sellega teeb Eesti silmad ette paljudele riikidele. Okei, meil on seda kõike Eestis hea teha, kuna rahvast on vähem ja asju on ilmselt kergem korraldada, aga ikkagi. See, et Eesti taob rusikatega vasta rinda ja hüüab kõigile, et vaadake kui ägedaid asju me e-riigis teeme, on jumala õige! Ongi äge ja ongi vaja uhkustada.

Olgu, ma nüüd kiirelt tagasi töölainele. Juhataja on majas ja pean tööasjadega tegelema. Ikkagi tööaeg.