
Teadupärast leidub paljudes riikides poode, kus on müügil mingi konkreetse välisriigi või piirkonna tooted. Nii ka Saksamaal. Meil endal kodu ümbruses on järjepanu USA, Jaapani, Hiina, Türgi, Ghana poed.
Kui tekib soov osta Eesti stuffi, siis päris Eesti poodi siin küll pole, aga selleks on kas Vene poed / slaavi poed / Ida-Euroopa poed. Nii sättisime ka meie täna sammud ühte Vene poodi. Mitte et meil oleks tekkinud nälg mingite Eesti asjade järele, vaid põhjuseks oli see, et meil on reedel keelekursuse selle aasta viimane loeng ja õpetaja ütles, et teeme sel puhul peale loengut väikse miitingu, kuhu kõik toovad kaasa oma kodumaist kraami. Seega käisime täna läbi sellisest kauplusest nagu Continent.
Selles poes me toiduosakonnas konkreetselt Eesti kaubamärke küll ei silmanud, kuid Läti kraami oli valikus ikka. Aga igatahes oli lettidel palju eestlasele tuttavat kraami – sprotid õlis, pelmeenid, suitsuvorst, halvaa, kohukesed, kondenspiim jne.Toit toiduks. Liikudes joogileti juurde, siis seal oli loomulikult esindatud meie au ja uhkus Vana Tallinn.
Teispool Rheini jõge on meil ka pood nimega Mix Markt, kus kuulu järgi pidavat ka toiduletis olema Eesti kaubamärke. Ehk astume sportlikust huvist kunagi ka sealt läbi. Aga üldiselt peab ütlema, et mingit otsest igatsust Eesti kaupluste toiduvaliku järgi küll ei ole tekkinud.
Hindadest rääkides on pelmeen siin ikka kohalike jaoks nišitoode. Seega sääraste luksuskaupade hinnad tundusid esmapilgul kõrgemad kui Eestis. „Eestlased Saksamaal“ Facebooki grupis on räägitud, et eelmisel aastal olla 0,5L 40%-se Vana Tallinna hind olnud mingi hetk 7€, ehk siis suts odavam kui Eestis. Meie silmad täna küll nii kosmilisi hindasid ei näinud – pudel siin maksis ikka tublisti rohkem kui Eestis. Igatahes kostitame reedel oma keelekursuslasi 16%-se Vana Tallinna kohvilikööriga. Näis mis nägusid keegi siis teeb. Peaks ju iseenesest hea ja magus kraam olema.
Tänane Vene poe külastus oli tore elamus ning korra tekkis täitsa tunne, et oleks justkui Tallinna Lasnamäele sattunud. Kõik poemüüjad rääkisid vene keelt ning ka poekülastajate suust oli kuulda Ida-Euroopalikke noote. Tegelikult oli täitsa hirmus – kõik sildid puhta venekeelsed. Ma pole kunagi küll Venemaal käinud, aga kui vaatad venekeelseid silte ja raadios möirgab jube ebamusikaalne Vasja oma 30 aasta taguseid hitte, siis tekkis korra ikka täitsa hirm, et kus kurat ma nüüd olen? Vist Venemaal. Kauplusest kaks sammu eemale astudes tuli õnneks meeldiv reaalsus tagasi ning saime rahuliku südamega edasi liikuda – autode reg numbrid olid ikka kõik „D“ tähisega ning tänavapildis olevad sildid olid ka õnneks saksakeelsed. Huh.
December 17, 2014
Lahe 🙂
Loed ja vaatad pilte…., isegi siin, kodus olles, saan hea ja küllap vist üsna reaalse pildi sealsest elust. Tänud teile, Anar ja Egle, et kiire elutempo juures jaksate pilte ja elukirjeldusi meiega jagada. Loodan, et saan oma kiired asjad kevadeks kaelast ja siis juba ise, kohapeal olles, kõike seda kogeda.
Olete nii lahedad, positiivsed ja ettevõtlikud!!