
Härra jõudis Eesti kiirvisiidilt tagasi ja ehitustööd uues korteris läksid täistuuridel käima. Jube raske on töö ja kooli kõrvalt seda aega näpistada, aga kuidagi see siiski õnnestub. Praegu parasjagu koridori värvimistööd käsil. Saime täna käe valgeks ja sooja sisse. Homme kindlasti veel koridoris mässamist ning siis on uue nädala plaan ka elutuba maitsekama värvikihi alla saada.
Tsementi ja pahtlit on juba omajagu läinud, sest nagu varem maininud oleme, siis sakslasel on ju komme koos kolimisega korterist alati KOGU mööbel välja viia. Ja seega on seintes täitsa mitu auku, mis vajavad täitmist. Iga uus mats kes elama tuleb, paneb loomulikult ka uuesti enda kardinapuu seina (meil oli kusjuures erand ja kardinapuud olid üllatuslikult sisse jäänud). Aga sellegi poolest vaatavad meile hetkel elutoa akna kohal vastu kõigest tagasihoidlikud 19 (loe: neunzehn) auku.
Terve laupäeva esimene pool möödus remondilainel. Õhtul kui vihm järgi jäi, oli meil kavas visata pilk Rheini äärde ning tutvuda Jaapani eluga. Kuna Düsseldorfis elab üle harjukeskmise suur hulk jaapanlasi, siis tähistatakse siin uhkelt igal kevadel Jaapani päeva. Lavad, esinemised, suur hulk telke, kus pakutakse nänni, meisterdatakse ikebanasid, volditakse origamisid, proovitakse kimonoid jne. Olgu öeldud, et sel aastal me liiga põhjalikult Jaapani kultuuriga tutvuda ei jõudnud. Nimelt algab üritus juba lõunal ning kuna ilm oli sel laupäeval nadi, Egle oli tööl ning mina lappisin kodus seinasid, siis jõudsime Jaapani päeva südamesse Rheini äärde alles õhtul. Siis olid vaid üksikud telgid veel avatud. Küll aga saime lonksu Jaapani õlut, sushit ja nuudleid.

Jaapanlaste puhtus, viisakus ning jalatsite kultuur on kõigile teada. Pull oli vaadata härrat, kes oli parasjagu telgilt kaunistusi maha võtmas. Tüüp astus iga 10 sekundi möödudes toolilt maha, pani jalatsid jalga, liigutas tooli 20cm, võttis jalatsid uuesti ära, astus sokkis toolile jne jne. Ehe kultuur oma silme all.
Kui kõht oli head-paremat täis, saime kokku oma ameeriklasest kursusekaaslase Kristine-i ja tema kaaslasega. Puhusime juttu, nautisime külma ja tuulist ilma ning ootasime pikisilmi õhtust ilutulestikku. Kui aastavahetusel rääkisime, et linnapoolset ühtset ilutulestikku polnud ja mingit erilist emotsiooni aastavahetuse rakettidest ei saanud, siis Jaapani päeval pannakse see-eest vist topelt papp rakettide alla. Tõsiselt uhke ja omamoodi tulevärk oli!

Antud fotol on jäädvustatud küll üks kruiisipaat, kuid mõni tund hiljem, vahetult enne ilutulestiku algust, kogunesid siia küll kõik säärased laevukesed, mis Rheini peal üldse liikvel on. Mitu-mitukümmend oli neid ikka.

Ilutulestik oli väheke erinev sellest, mida mina olen harjunud nägema. Oli päris huvitavaid lahendusi. Siin üks nendest – lill. (Pildil rikuvad arusaamist küll ülemised raketid, aga see selleks). Maapinnalt algab roheline vars, kollane õiesüdamik ning rohelised kroonlehed. Valmis ta ongi – rakettidest gerbera.
Ja lõpetuseks Egle telefonist mõne sekundiline stiilinäide kullasajust. Vaata videot SIIT.
Meie jätkame korteris oma ehitustööde ja kõpitsemisega. Loetud päevade pärast on oodata Eestist esimesi külalisi ja prooviks selleks ajaks ikka suuremast pahtlitolmust ja värvipritsmetest lahti saada 🙂
June 7, 2015
Põnev elu teil seal. Käib töö ja vile koos 🙂 Jõudu kodu korrastamisel, loodan, et saate Lya ja Andruse tulekuks valmis. Kas on veel Eestist keegi külla tulemas??
Tervitused Viljandist!
June 7, 2015
Elutuba ja koridor hakkavad juba looma. Loomulikult on palju sisustuselemente veel puudu, aga mustemad ehitustööd on tänaseks õnneks elutoas ja koridoris möödas.
Aga juuli teises pooles on üks delegatsioon Eestist taaskord tulemas jah. 3 sõpra.