Sel aastal oli meil eelnevatest aastatest veidi erinev kooli jõulupidu. Jõuluvana ei käinud ja pakke ei jagatud. Reedel, selle aasta viimasel koolipäeval tegime õppetööd kolme tunni asemel vaevu tund aega. Siis võttis igaüks kaasatoodud kodumaised hõrgutised välja ja hakkasime mini-pidu pidama.

Laud oli lookas igasugu põnevatest toitudest. Türgi maiustused, maailma parimad Tai kevadrullid, igasugu koogid ja pirukad Ukrainast, Bulgaariast, Rumeeniast, Hiinast ja mujalt. Loomulikult oli laual ka riis karrikastmega. Kuigi me Anariga suured sushi-fännid ei ole, siis professionaalse jaapanlasest koka sushi oli küll nii hea, et pöördusin ka lõpuks sushi-usku. Õnneks on Düsseldorfis Saksamaa suurim (ja Euroopa suuruselt kolmas) jaapanlaste kogukond ja autentset jaapani kööki just tikutulega taga otsima ei pea.

Kui teil nüüd õigustatud küsimus tekkis, et milliseid eesti toite küll meie siit poodidest leidsime, siis noh, ega ei leidnudki. Nagu Anar eelmises postituses kirjutas, siis vene poest leidsime vaid Vana Tallinna. Ja loomulikult võtsime ka selle kaasa. Kuigi see tundus seltskonnale maitsvat, siis jäädi tagasihoidlikuks ja pool pudelit tõime koju tagasi. Nüüd oleme nagu vanakesed, istume õhtul teleka ees ja libistame likööri. Aega meil ju nüüd on, koolivaheaeg ikkagi.

Aga vene poest ostsime veel kohukesi, mis küll polnud eesti omad, aga maitsesid täpselt sama hästi. Neid võtsime ka kaasa. Kõige huvitavam ja erilisem eesti toit, mis väljamaalastele maitsmiseks kaasa võtsime, oli tädi Riina imehea kõrvitsasalat. Meie toredale tai tüdrukule, Supadale, maitses see lausa nii väga, et andsin ülejäänud salati purgiga talle koju kaasa. Tädi Riina ei pea muretsema, et meie nüüd jõuluõhtul ilma kõrvitsalatita oleme, sest teine purk on veel alles. Aitäh!

Söögi kõrvale laulsid mõned musikaalsemad meist oma rahvuslikke laule (meie Anariga nende sekka ei kuulunud) ja mängisime saksakeelseid sõnamänge.

Mulle hakkab meie rahvusvaheline seltskond aina rohkem meeldima ja natuke on kahju ka, et osad enam uuele kursusele meiega ei tule. Siiani on keeleõpe olnud rohkem igaõhtune naeruteraapia.