Saatsin jah, täna ISR International Schooli sekretärile kirja, et väga tore, et nad mulle tööd pakuvad, aga ma ei taha seda. No ei kõlba printsessile.

Tegelikult asi nüüd päris nii ka polnud. Käisin mina juba kaks nädalat tagasi Neussis seal koolis vestlusel. Sinna kohta jõudmine oli omaette seiklus, esimene kord Saksamaal üldse üksinda, pealegi veel linnast väljas ja vähemalt kuuelt inimeselt teed küsides tuli kõigilt loomulikult erinev vastus. Igatahes oli vestlus direktrissi ja mingi teise tähtsa naisterahvaga jube tore, näidati ümbrust ja ajasin nad isegi mingi naljaga naerma. Teine tähtis naisterahvas ütles veel pärast omavahel, et jaa, kõik on väga tore, järgmisel nädalal võiks ma paari supervisoriga (pakutav koht oli siis supervisor. Töökohustuste järgi sarnaneks veidi abiõpetajaga, jälgiks lapsi vahetundides, aitaks tundide ajal õpetajaid, vahel täidaks mingeid administratiivseid ülesandeid jne) ja hunniku lastega minna Phantasialandi, mingisse uhkesse teemaparki, kus pisike Anar ka kunagi käinud on. Veel ütles see naine, et tema poolt on „yes“ ja räägib veel direktrissiga üle.

Noh, mina olin siis õnnejunnis, enam-vähem kindel juba, et töökoht olemas. Lubati „lähipäevil“ helistada ja Phantasialandi kohta asjad paika panna. Mina ootan. Päevad mööduvad. Telefon ei helise. Lasin vahepeal Anaril endale helistada, et kas ikka kõik toimib. Telefon nagunii kogub tolmu ja kasutan seda ainult jooksmas käies. Telefon töötas. Päev enne plaanitud Phantasialandi helistasin mingile vastuvõtulaua numbrile, vastu võttis keegi naine nr 3, oli väga sõbralik ja lubas kohe uurida. Nii. Helistas siis paar tundi hiljem tagasi, vabandas ette ja taha, aga et Phantasialandi ma kahjuks minna ei saa, sest nad polnud kindlad, kuidas minu kindlustatusega on. Ei hakanud ma seletama oma reisikindlustusest, sest ega ma siis selle Phantasialandi pärast nädal aega telefoni jõllitanud. Läksid jälle nädalapäevad mööda, kui nüüd eile tuli sekretärilt kiri. Kiri algas nii, nagu sellised kirjad ikka algavad: „We are sorry to inform“ ja nii edasi. Et selle ametikoha andsid nad kellelegi teisele, AGA! Ma sobiks ideaalselt nende mini-jobi kohale. Iseenesest poleks paha, tunnitasu oleks 10€ kätte. Ehk siis esmaspäevast reedeni iga päev 2h tööd teha ja kuutasu 400€ teenitud.

Mingitel tingimustel oleks see isegi mõeldav, aga:

• Mini-jobi pealt ei maksta makse, st. pean ise maksma kinni oma kohustusliku tervisekindlustuse (ilmselt 100€ kanti, kui mitte rohkem)
• Töö asub Düsseldorfist väljas, piletitsoon 2, ilmselt veel ligikaudu 100€ kulu
• Tööaeg oleks kl 16-18, arvestada tund sinnasõidule ja teine tund tagasisõidule, ei oleks võimalik teisel tööl ka paralleelselt käia
• Kuna makse ei maksa, pole ka tulevikus mingeid hüvesid lootust riigilt saada

Kuna eesmärk on praegu jalad alla saada ja normaalselt elama hakata, siis otsin parem edasi ja leian ehk ikka päris töö. Loodetavasti mitte kebabiputka põrandapesijana.

Niisiis saatsin ma selle kooli pikalt, ise Anariga kordamööda neid kirudes, et nii palju lootust andsid ja siis mingisuguse 2h tööga mind narrima tulevad. Kiri oli ülimalt viisakas muidugi.