
Nädalavahetusel käisime välismaal. Tekkis soov ilusa ilma puhul toast välja minna ning Egle pakkus välja variandi, et käiks siis kohe välismaal ära. Düsseldorfist Hollandi piirini on vaid 50km. Me võtsime sihiks Eindhoveni linna, mis on Düsseldorfist 110km kaugusel.
Väga erilisi plaane meil ei olnud. Tegin eelneval õhtul küll kiire ülevaate, et mida Eindhovenis teha, kuid Internet väitis, et seal polegi suurt midagi teha. Paar muuseumi ja that’s it. Meile tundus kõige huvitavam Philipsi muuseum ja see saigi ainsa asjana kavva võetud. Ülejäänud aeg oli planeeritud vabakavaks ehk siis linnavahel jalutamine ja poekülastused.
Kell 8.10 bussiga start. Düsseldorf-Eindhoven ots oli minnes 9€ per kärss ja õhtul tagasi tulles 14€ (mida hilisemaks läks kell, seda kallimaks läksid piletid). Piletid olid meil eelmisel õhtul ära ostetud (otse bussijuhi käest ei olekski saanud osta või oleks need maksnud hingehinda – ei saanudki täpselt aru). Aga DB bussipiletite ostime käis moodsalt läbi Interneti – ei ela see Saksamaa midagi nii kiviajas. Poolteist tundi sõitu ja kohal me olimegi. Pühapäeva hommikune jalutuskäik Eindhovenis jättis hea mulje. Vanajumal kostitas naistepäeva puhul ka ilusa kevadilmaga, kui lõunaks keris +18 kraadi ette.

Buss peatus raudteejaama kõrval, kus jäid silma Saksamaast väga erinevad rongid. Need rongid olid nagu kuskilt multikast, sellise naeratava näoga.

Nii nagu hollandlased on jalgratta-rahvas, jäi mulje, et nad on ka koera-rahvas. Hirmus palju pitsusid jäi hommikuses pargis silma.
Philipsi muuseumi kohta ütleks niipalju, et kui Eindhovenisse satud, siis käi sealt läbi. Muuseum iseenesest on küllaltki väike ja kompaktne. Kuna meil aega oli, siis vaatasime ja uurisime kõik suht süvitsi läbi ning kokku läks natuke alla 2h. Muuseumis pole küll midagi suurejoonelist, kuid ülimalt sõbralik teenindus ja huvitavad faktid jätsid kokkuvõttes hea mulje. Üks huvitav fakt oli näiteks see, et Philipsi algusaastatel oli raskusi pinnal püsimisega ning mingi hetk oli vendadel Philipsitel mõttes putka suisa kinni panna. Siis saadi aga isa käest väheke nutsu juurde ning tegevus sai jätkuda. Tagantjärgi mõeldes võib öelda, et isal tasus investeerida, sest Philipsist kasvas välja võrdlemisi suur ettevõte 😀

Miks asub Philipsi muuseum Eindhovenis? Aga sellepärast, et Philips asutati 1891. aastal just Eindhovenis.

Moodsa aparaadi ekraanil oli näha sama ruum, kus ise viibisid. Sinna tekkisid ekraani näppides inimesed, kes olid justkui vanad töölised oma tööplatsil tegutsemas.

Tänapäeval lugedes küllaltki koomiline reklaamtekst sellise aparaadi kohta. “Varasemast suurem ekraan pakub täiesti uusi elamusi.” 3D jms polnud 1952. aastal veel teema.

Philipsi poolt äge lahendus, kuidas väikseid lapsi ilma hirmuta MRI aparaadi sisse panna. Nad on haiglate ootesaalidesse paigaldanud aparaadist väiksed mänguversioonid, et laps võtab näiteks mänguelevandi, pistab ta sinna aparaati ja siis tekib ekraanile multikana story. A’la elevant Jumbo jõi tiigist vett ja tõmbas endale kogemata kala lonti ja nüüd on vaja elevandi sisemust uurida selle aparaadiga jne. Väga geniaalne lahendus, kuidas vähendada laste hirmu sääraste aparaatide ees.

Kohvimasin aastast 1965. Taaskord stiilne asi sellise aja kohta. Suht sarnase disainiga aparaate leiab ka tänapäeval poelettidel.
Muusemis käidud, ootas ees vabakava. Meile, kui Saksamaal elavatele inimestele, oli üllatuseks see, et peaaegu kõik poed olid pühapäeval lahti. Wow. Kauplused avati 12.00 paiku ning kinni läksid 16.00-17.00 paiku. Hilislõunane sööma vanalinna südames Stadscafé De Vooruitgang-is. Ilus ilm toob rahvamassid välja ja oi kui võimatu oli leida mõnda söögikohta, kus mahuks väliterrassile istuma. Mission impossible. Lõpuks einestasime De Vooruitgang-i siseruumides. Stiilne koht.

Viimased jalutuskäigud mööda tänavaid ning kell oligi juba õhtusse jõudnud. Sammulugeja näitas, et päevaga sai 12 km maha jalutatud. Poleee paha.
March 11, 2015
Aprillis tasub uuesti minna, lillefestivalile 🙂