Kuna meie oleme siiani olnud Ryanairi ustavad kliendid ja mina olen ainult mõned korrad üldse mõne teise lennufirmaga lennanud, siis pole tekkinud ka väga võimalust neid kellegi teisega võrrelda. Meil ei ole kunagi olnud probleeme hilinemiste või lendude ärajäämisega, pagasi või millegi muuga. Minu silmis on härra O’Leary või kes iganes selle ettevõtte nii edukaks teinud on, lihtsalt geenius. Igatahes olude sunnil pidin ma Ryanairile truudust murdma ja lendasin pühapäeval Eestist tagasi Düsseldorfi hoopis nende konkurendi airBalticuga. Tagantjärgi olen ma üsna kindel, et ilma mõjuva põhjuseta ma enam airBalticut ei valiks ja jään edaspidi ikka vana hea Ryanairi juurde. Miks siis?

1. Piletiost – Ryanairi kodulehelt piletite ostmine pole siiani olnud keerulisem kui mistahes netipoest ostu sooritamine. AirBaltic seevastu suutis teha piletiostu mitme tunni pikkuseks katsumuseks, sest küll ei tunnistanud nad mingil põhjusel ühtegi meie valitud kaarti, siis ei läinud läbi minu Pinsi kood (miks mul see üldse olemas on ja millal ma seda küll kasutada saaksin, pole aimugi) ja lõpuks otsustas kogu airBalticu leht kokku joosta. Õhtu lõpuks said piletid ostetud, aga vaikselt tekkis küll mõte, et kas ikka tasub sellele lennukile minna, kui ilmselgelt mingid kõrgemad jõud seda piletiostu täielikult saboteerisid.

2. Käsipagas – vaevu nädalaseks reisiks ei näe ma põhjust suurt kohvrit kaasa tassida. Nagunii elame sõprade või pere juures ja siiani pole kellelgi olnud kahju meile rätikut või hambapastat laenata. Ryanairi käsipagasi maksimaalne kaal on 10kg ja sellele lisaks võib reisijal olla üks käekott/läpaka kott/kaamerakott, mis on kaalupiiranguta. Minu arvates on see täiesti piisav kaal. Meie kohvrid on täpselt Ryanairi mõõtudes ja kaaluvad tühjana ilmselt umbes 3kg. Käekott äkki umbes kilo. Seekord oli mul kaasas ka kaamera, mis ei ole ka üldse kerge.
Omast rumalusest ei tulnud ma enne minekut selle pealegi, et airBalticul need kaalud hoopis teised olla võiks. Nimelt on ka neil lubatud lisaks kohvrile veel üks kott, mis on praktiliselt samade mõõtudega, mis Ryanairilgi. AGA nende kahe koti kaal kokku ei tohi ületada 8kg. See tähendab seda, et kui ma läksin Eestisse ilmselt umbes 10+3 kilogrammiga, pidin tagasitulles kaalu pea poole võrra vähendama. Muidugi jäi kohver kingituste võrra kergemaks, aga seda mitte oluliselt. Minu pagas jäi küll poolteist kilo raskemaks ja olin valmis, et pean osa asju lennujaama prügikasti viskama, kuid õnneks siiski seda keegi ei kaalunud. Kuna ma airBalticu tavadest midagi ei tea, ei hakanud ma riskima ja ühtegi liigset asja Eestist kaasa võtma ning nii ma tulingi pooltühja kohvriga tagasi, ise sisimas ostmata jäänud verivorste taga nuttes. Minu loogika järgi peaks airBaltic, kes hindade osas jääb niigi Ryanairile alla, vähemalt siis käsipagasi kaalu suhtes nendega võrdset taset hoidma.

3. Lennud – nagu ikka lendab Ryanair mitte Düsseldorfi lennujaamast, vaid Weezest, sinna on aga natukene tüütum minna. AirBaltic lendas küll Tallinnast Düsseldorfi lennujaama, kuid ümberistumisega Riias. Tegelikult oli ümberistumine väga okei, sest kahe lennu vaheline aeg oli alla tunni ning uus lend läks samast väravast, kus Tallinn-Riia lend maandus. Seega ei pidanud ma võõras lennujaamas kiiruga ekslema hakkama ega uuesti turvakontrolli läbima. Ma hoidsin küll pöialt, et Riia-Düsseldorfi lennuk ei oleks sama, mis Tallinn-Riia oma, aga kahjuks nii hästi ei läinud. Nimelt oli tegu imepisikese masinaga (tehnilistest omadustest ei viitsi infot otsima hakata), millel on alla 80 istekoha, istmed on kahe- mitte kolmekaupa ja korralike tiibade asemel on mingid väikesed jublakad. Lennukis sees oli kohutav lärm ja vibratsioon, mis minu kogemuste põhjal teeb Ryanairi lennud kordades mõnusamaks. Mina pole õnneks just eriti pikk ega suur isend, seega sain hakkama, aga mulle tundus küll, et ruumi on vähem kui Ryanairis. Seda, et Ryanairi lennukid on enamasti uued, on juba varemgi mainitud ja neid hirme, et neid väga piiripealselt tangitakse või et nendega on suurem oht alla kukkuda, mina ei jaga.

Niisiis jään mina ikka Ryanairile truuks. Jah, kui piletihinnad rolli ei mängiks, valiksin ma muidugi mõne kallima lennufirma, kuid võrreldes kahte odavlennufirmat, saab minu punktid endale ikkagi Ryanair. Korraliku inimese kombel Düsseldorfi lennujaamas maanduda ja mitte keset ööd bussiga loksuda on küll mugavam, kuid pigem valiksin 3-4 korda odavama otselennu mugavamas ja vaiksemas lennukis. Teenindus on meil siiani olnud alati suurepärane (oli ka airBalticus), aga siin mängib ilmselt rolli vanarahva tarkus, et klient on kuningas seni, kuni ta kuningana käitub. Kindlasti on rahulolematuid reisijaid (näiteks need, kes kriiskama hakkavad, kui nende käsipagas ära anda palutakse), aga võib-olla tasuks neil korraks peeglisse vaadata või lennufirma reeglid uuesti üle lugeda. Neid, kes odavlennufirmadega lendamist võimatuks peavad ja pigem pangalaenu võtavad ja korraliku firmaga lendavad või üldse lendamata jätavad, mina ei mõista.